Uued Uudised

E-residentsuse tegelik taust on ähmane ega anna ülevaadet selle otstarbekusest

TO GO WITH AFP STORY BY MARIS HELLRAND AND MARY SIBIERSKI Taavi Kotka, a former IT entrepreneur who now runs the project as Estonia's chief information officer presents the e-residency IDs project on July 4, 2014 in Tallinn. Estonia is the first country to offer digital e-residency IDs to people worldwide, a move designed to spur growth by allowing foreigners to do e-commerce in and from this small but innovative member of the European Union. AFP PHOTO / RAIGO PAJULA

E-residentsus on kunagi üks Eesti eduloo näiteid, kuid viimastel aegadel on sellest vähe kuulda olnud. Nüüd paljastab meedia, et ega asjad väga lillelised polegi.

ERR kirjutas 12. märtsil:” Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EISA) levitab mittekodanikele pakutava e-residentsuse kohta väidet, nagu tooks programm Eestile igal aastal kümneid miljoneid eurosid tulu. EISA ei tea, mis summa sees või taga on ja maksuamet seda kontrollida ei võimalda. Teadmatusest hoolimata plaanib EISA programmi reklaamimiseks kaks miljonit eurot kulutada.

EISA e-residentsuse meeskond teatab regulaarsuselt programmi tulust, justkui oleks tegemist maksutuluga, mida programmita Eestis ei oleks. Samas seda, mis ettevõtetega on tegu ja mida selles tuluarvutuses täpselt vaadatakse, e-residentsuse meeskond ei tea. Seega ei ole ei EISA-l ega avalikkusel võimalik kontrollida, mis on e-residentsuse kohta raporteeritud numbrite taga.”

See sai vastuse programmi esindajalt: “E-residentsuse programm on peagi kümne aasta jooksul toonud riigile sisse 213 miljonit eurot, seda riiklikult heaks kiidetud mõju hindamise mudeli alusel, mis põhineb samal metoodikal, millele tugines riigikontrolli 2020. aastal programmi hinnanud audit, kirjutab Liina Vahtras vastukajas uudisele “E-residentsuse väidetavaid edunäitajaid on võimatu kontrollida”.” (ERR)

Samas kirjutab Postimees: “Soome meedia: finantskurjategijad kasutavad Eesti e-residentsust ärikeelust mööda hiilimiseks”. Ehk “Soome rahvusringhäälingu Yle ajakirjanikud viisid läbi uurimuse, millest selgus, et iga kahekümnes Soomes ärikeelu saanud ettevõtja tegutseb edasi Eestis. Soomes on ärikeelud riiklikud ega kehti välismaal, mistõttu Soome finantskurjategijad on leidnud keelust möödahiilimiseks suurepärase lahenduse Eesti e-residentsuse programmis.”

Õhtuleht kirjutas 20. juulil 2020 järgmist: “Lipulaevast häbiplekiks: aukliku taustakontrolli tõttu said Eesti e-residentideks ka majanduskurjategijad ja teised pätid.”

Ei tundu väga eduloona.

Uued Uudised

Exit mobile version