Tänasel Eesti Vabariigi põhiseaduse sajanda aastapäeva puhul peetud konverentsil esinenud president Kersti Kaljulaid tõmbas taas müüri rahva ja riigi vahele, rääkides talle omases dotseerivas toonis sellest, et kodanikel on riiki raske armastada.
Kaljulaid rääkis negatiivsel moel, et rahvas, kõrgema võimu kandja, ei tahtnud põhiseadust heaks kiites, et Eesti riigis kehtiks lihtsalt enamuse võim vähemuse üle.
Riigipea lisas, et sellist riiki, kus igaüks teab, et ta võib sattuda valitsejate viha alla ja nende pilkeobjektiks, on kodanikel raske armastada. „Riigi käekäigu vastu tuntakse vähem huvi. Inimesed leiavad võimaluse elada oma elu riigiga aktiivselt suhestumata. See on muidugi mugav neile, kes tahakski valitseda oma otsuseid põhjendamata, vaba mõttevahetust pidamata.“
Ohumärgina tõi Kaljulaid oma kõnes välja ka liigse rahulolu juba saavutatuga ning kindluse, et meie kurss on vääramatu, õhutades sel moel rahvast vastu hakkama.
Kaljulaidi kõnet kuulates võis tekkida mulje, justkui Eesti riik ja rahvas ei olegi enam vabad ja justkui meil ei valitsekski enam demokraatia, mis kokkuvõttes jätab võimaluse presidendi ettekannet käsitelda vihakõnena.