Nagu arvata oligi, muutub Euroopa Liit uute valitsejatega veelgi hullemaks, sest tagasi tulemas on kvoodipoliitika, sillutades samas teed selle ühenduse lagunemisele.
Euroopa Komisjoni tulevane president kutsus reedel Itaaliat külastades üles koostama uut rändelepet, mis aitaks Euroopal asüülitaotlejaid “õiglasemalt” jagada.
“Ma tahan teha ettepaneku uueks rände- ja asüülileppeks, sest minu hinnangul me vajame uut ja värsket vaadet migratsioonile,” lausus Ursula von der Leyen pressikonverentsil pärast läbirääkimisi peaminister Giuseppe Contega.
“Me teame, et ränne ei lõpe, see on omane globaliseerunud maailmale. Ent me vajame protseduure, mis on ühtaegu nii tõhusad kui humaansed,” lisas ta.
Võib vaid arvata, milline on Leyeni “uus ja värske vaade” – see tähendab rände hoogustamist. Kui migrante hakatakse laiali paigutama, lükatakse ka üha uued paadid Vahemere lõunakaldalt lahti.
Rooma on juba ammu ärgitanud ümber vaatama Euroopa nõndanimetatud Dublini asüülireegleid, mille kohaselt peab asüülitaotlejatega tegelema riik, kuhu nad esmalt saabuvad.
Selles soovitakse, et EL-i riigid võtaksid vastu saabujatest oma osa ning menetleksid nende taotlusi.
Novembris ametisse astuv Von der Leyen möönis, et Itaalia, Hispaania ja Kreeka on “geograafiliselt altid” ning EL peaks näitama üles suuremat solidaarsust.
“Me peame kohandama Dublini reegleid, et rändevoogudega tõhusamalt toime tulla,” ütles peaminister Conte. “Me ei saa mõelda nii, et see on üksnes nende riikide probleem, kus migrandid esmalt maale tulevad,” rõhutas ta.
Itaalia valitsus on sulgenud sadamad Vahemerel migrante kokku korjavatele smugeldamisalustele, keelates neil sisenemise oma territoriaalvetesse ning jättes hea elu otsijad pikaks ajaks merele.
Migrandid on maale lubatud üksnes pärast seda, kui Euroopa valitsustega on juhtumipõhiselt kokku lepitud nende võõrustamises. Von der Leyen soovibki asjad juhtumipõhisuselt üle viia liikmesriikide pidevate kohustusteni.
Kuid Euroopa Liidus valitsevad sügavad erimeelsused asüülitaotlejate vastuvõtmise osas ei ole seni võimaldanud teha midagi reeglite uuendamisel. Igal juhul on oodata Brüsseli uut survet liikmesriikidele ja inimkaubanduse hoogustumist. Samuti ka vastupanu EL-i hukatuskursile immigratsiooni osas, mis viib selle projekti lõpliku läbipõrumiseni.