Antisemitism on nähtus, mida seostatakse ennekõike paremäärmuslusega, kuid Iisraeli-Gaza konflikt näitas, et juudivastasus ulatub sügavale ka vasakpoolsusesse ja on tegelikult Lähis-Idaga seonduvalt kõiki ühiskondi hõlmav nähtus.
USA president Joe Biden mõistis esmaspäeval hukka rünnakud ja agressiivse käitumise juutide vastu Ühendriikides seoses hiljutise konfliktiga Iisraeli ja Hamasi vahel. Varem on sellise antisemitismi hukka mõistnud EL, eraldi Saksamaa ja mitmed teised Euroopa maad, Ungari aga on eraldi välja astunud Iisraeli kaitseks.
Kui paremäärmusliku antisemitismi aluseks on neonatsidele omane vaenulik suhtumine juutidesse, siis vasakpoolset leeri juhib juudivastasuses toetus palestiinlastele ja moslemitele, kus Iisraeli riiki ja juute vaadatakse vaenlasena Lähis-Ida kontekstis. Selline juudivaenulikkus on omane vasakpoolse võimuga Lääne-Euroopa riikidele.
Briti leiboristid on seejuures antisemitismi poolest eriti tuntud, sealhulgas nende liidri Jeremy Corbyni tõttu, Saksamaa aga on juudivaenulik suuresti seetõttu, et seal on alati oldud Palestiina poolel, eriti endises Saksa DV-s.
USA-s, Taanis, Saksamaal ja mitmel pool mujal on rünnatud juudi rahvusest inimesi, nendele kuulunud hooneid ja juudi organisatsioone, ja seda nii moslemite kui vasakäärmuslaste poolt. See näitab, et need jõud on alati valmis vägivallaks juutide vastu.
Antisemitism on igati taunitav, kuid õigluse huvides oleks liberaalsel Läänel nüüd tunnistada, kuidas juudivastasus on neonatslike rühmituste asemel saanud hoopiski teistsuguste jõudude pärusmaaks ning peamise tooni selles annavad Iisraeli-Araabia konflikt ning moslemite-poolne juutide vihkamine.