Arabist Otto Jastrow hoiatab Eesti Päevalehes, et moslemite mõjuvõim Euroopa poliitikas on suurem, kui ühiskond arvatagi oskab.
Jastrow räägib, et islami “kasulikud idioodid” on rohelised ja vasakpoolsed, kelle kaudu luuakse sallivat hoiakut islamisse, Iisraeli-vastasust ja selle kaudu ka antisemitismi. Islamiparteisid veel eriti ei looda, sest vasakpoolsete erakondade kaudu saab islam edukalt oma mõjuvõimu suurendada.
Moslemite kõige suuremateks liitlasteks on saanud Euroopa intellektuaalid (Eestis tuleb kohe meelde Ahto Lobjakas). Pikka aega võttis haritlaskond omaks kommunistliku ideoloogia, nüüd aga on neist saanud islami levitajad.
Moslemite mõjul on vasakpoolsetele parteidele saanud omaseks tugev antisemitism. Üheks selliseks erakonnaks on Briti leiboristid eesotsas Jeremy Corbyniga, Saksamaal peab Jastrow selliseks “Trooja hobuseks” vasakäärmuslikku erakonda Die Linke.
Jastrow kirjutab sellest, kuidas palestiinlased ja teised moslemid tähistavad igal aastal Al-Qudsi päeva, mil marsitakse Berliinis, põletatakse Iisraeli lippe ja skandeeritakse “Juudid ahju!”, kuid valitsus pole kunagi sellesse vaenuõhutusse sekkunud.
“Kui sisserändaja on juba kord Euroopa pinnale astunud, siis ta üldjuhul siia ka jääb,” hoiatab Jastrow. Need, kelle varjupaigataotlused tagasi lükatakse riigist ikkagi ei lahku, vaid hävitavad oma isikutunnistused, muutudes nii ei kellekski. Rohelised ja vabaühendused ei lase kedagi välja saata, blokeerides lennukid, milles istuvad vähesed väljasaadetavad.
ÜRO migratsioonipakti tagajärjel on Euroopa piirid igaühele avatud ja seda peab Jastrow enesetapuks, sest sisseränne on lakkamatu protsess. Ta usub, et Ungari ja Poola kõrval võtavad ka Saksamaa ja Prantsusmaa rohkem paremkursi ning hakkavad migratsiooni takistama (Prantsuse president Emmanuel Macron juba teeb seda).
Arabist arvab, et Euroopa riikidel pole kunagi olnud plaanis vastu võtta sedavõrd suurt arvu moslemi migrante. Samuti polnud neil algusest peale selget plaani, kuidas neid integreerida. Tagajärg on, et lõpuks leidsid nad end terve hulga probleemide eest.
Refereeritud Eesti Päevalehest