Uued Uudised

Belgia hävitab sõnavabadust: islamiseerimise peatamise nõudmine tõi flaamidele vanglakaristuse

A picture taken on January 28, 2021 shows a Belgian and Turkish flag the Yesil Camii mosque in Houthalen-Helchteren. - Flemish Minister of Society Bart Somers (Open Vld) started the procedure to withdraw the recognition of the Yesil Camii mosque in Houthalen-Helchteren, after advice from the Agency for Domestic Administration.The Yesil Camii mosque in Houthalen-Helchteren is in danger of losing its recognition for spreading hateful and discriminatory messages towards the LGBT community, according to a press release from the cabinet of Minister Somers. (Photo by YORICK JANSENS / various sources / AFP) / Belgium OUT

Belgias mõisteti viha- või vägivalla õhutamises süüdi neli flaami rahvusliku liikumise Voorpost liiget, kes olid tänaval plakatiga „Peatage islamiseerimine“ ja jagasid laiali flaiereid, milles kutsusid samuti üles peatama Belgia islamiseerimist. Neile määrati kuue kuune vanglakaristus, ühe süüdimõistetu puhul koheseks täideviimiseks ja kolme puhul tingimisi.

30. mail 2020 korraldasid neli Voorposti liiget Mecheleni iganädalasel turul keelatud protestiürituse. Mehed hoidsid plakatit kirjaga „Peatage islamiseerimine“ ja jagasid laiali infolehti, milles juhtisid tähelepanu asjaolule, et koroonapiirangute tingimustes oli moslemitel lubatud koguneda ühiseks palvetamiseks, ent Voorposti liikmetele protestiaktsiooniks luba ei antud. Prokuratuur leidis, et oma plakati ja infolehtedega tegelesid mehed viha- või vägivalla õhutamisega moslemikogukonna vastu, sama leidis ka esimese astme kohus.

Kaitsja väitel ei rikutud tegelikult ühtegi seadust ja mehed kasutasid lihtsalt oma sõna- ja meelsusvabadust. „Plakatil ja infolehtedel seisis kiri „peatage islamiseerimine“, mis on poliitiline arvamusavaldus,“ selgitas kaitsja Luc Deceuninck. „Seal ei olnud kirjas, et „ajage islam Belgiast välja“ või et moslemiks olemine on keelatud. Islamiseerimine on ühiskonna allutamine islami reeglitele, mis on kirjas šariaadi seaduses ja millega tõrjutakse välja kohalik kultuur, religioon ja seadusandlus. Tegemist oli passiivse, rahumeelse manifestatsiooniga. Tegemist oli sõnavabaduse kasutamisega, mingit viha- või vägivalla õhutamist ei toimunud ja õigeksmõistmine on siin ainus õiglane otsus.“

Lisaks leidis Deceuninck, et Mecheleni esimese astme kohtu asemel oleks pidanud kaebusega tegelema hoopis vandekohus.

Allikas: Nieuwsblad

Exit mobile version