Uued Uudised

Brexiti-leppe takerdumise taga on EL-i soovimatus anda brittidele tagasi kontroll oma kalavarude üle

The French trawler "Thomas Nicolas II" sails past a Dutch trawler in the North Sea, off the coast of northern France, December 7, 2020. French Fishermen net a quarter of their northeastern Atlantic catch in British waters and say their livehoods would be impacted if Brexit restricts their access to old fishing grounds. Picture taken with a drone December 7, 2020. REUTERS/Pascal Rossignol

Brexiti-järgse kaubandusleppe küsimuses on nii Euroopa Liit kui ka Suurbritannia tunnistanud, et lepet suure tõenäosusega ei tule ja Suurbritannia lahkub EL-ist ilma leppeta.

Kui Suurbritannia 2020. aasta alguses EL-ist ametlikult lahkus, sai ühtlasi alguse aastane nn üleminekuperiood. Brittidele jäid esialgu alles kõik endised õiguse ja kohustused, välja arvatud hääletusõigus. See tähendab, et Suurbritannia on osalenud endiselt ka EL-i ühises kalanduspoliitikas, mis tagab kõigile Euroopa kalalaevadele võrdse juurdepääsu EL-i vetele ja püügipiirkondadele.

Ühise kalanduspoliitika tagajärjel on Suurbritannias kadunud kümned tuhanded töökohad ja ligi pooled Briti kalandustööstuse laevad on jäänud seisma. Brüssel on siiani võtnud Suurbritannia vetest püütud saagist lõviosa. Ka Brexiti lahkumislepe seisab suuresti Brüsseli nõudmise taga omada jätkuvat kontrolli Briti kalanduse üle.

Uudis leppeta lahkumisest on ajanud EL-i suured kalandusettevõtted marru. Viimastel nädalatel on täheldatud Briti territoriaalvetes, sealhulgas ka merekaitsealadel, kalapüügi intensiivistumist ja vähemalt kümme suurt kalapüügitraalerit sisenes hiljuti Briti vetesse, et võtta veel, mis võtta annab.

„Suurtraalerid ei ole püüdnud meeletutes kogustes mitte ainult soovitud kala, vaid ka tonnide kaupa soovimatut kala ja mereelustikku, muuhulgas imetajaid. See osa püügist läheb loomasöödaks või heidetakse surnult merre tagasi,“ rääkis mereelustiku kaitsega tegeleva Brighton Dolphin Projecti juht Thea Taylor. Ta lisas, et traalerite läbisõidu järel on Sussexi rannad täis surnud delfiine. Tema sõnul on Ühendkuningriigi valitsus sellekohase märkuse teinud, kuid kaitsealuste vaalaliste kaaspüük jätkub endiselt.

Kõige rohkem on Suurbritannia leppeta lahkumise pärast mures Prantsusmaa, kes pelgab, et siis hakkavad kõik kalastama Prantsusmaa territoriaalvetes. „Kui Prantsusmaa territoriaalvetes oleksid ainult prantsuse kalurid, siis ei olekski leppeta lahkumine ehk nii suur probleem, aga siin käivad ka belglased, hollandlased,“ pahandas Prantsusmaa kalandusnõukogu juht Olivier Le Prêtre kommentaaris The Telegraphile. „Kui kõik tulevad Prantsusmaa vetesse, siis tekib oht, et paari kuuga on meie kalavarud hävitatud.“

Ühendkuningriigi valitsus on andnud kuninglikule mereväele õiguse takistada EL-i kalatraalerite sisenemist Suurbritannia vetesse pärast Brexitit ja valmistab ette seadusemuudatust, millega oleks mereväel vetesse tunginud laevade peatamiseks ja meeskonna arreteerimiseks suuremad õigused.

Allikad: Breitbart, The Telegraph

Exit mobile version