Sel nädalal puhkes uue hooga tüli Euroopa Liidu ja Poola vahel, sest viimase konstitutsioonikohus peab oma otsusega Poola seadusi kõrgemaks kui Brüsseli käsulaudu.
Lääne-Euroopa poolt on asi eriti teravaks aetud, räägitakse nii Poola EL-ist lahkumisest kui ka tema karistamisest, kuid kõik see on vaid propagandarünnak oma suveräänsust hoidva riigi vastu, sest rida riike ei tunnista samuti Brüsseli isandarolli.
Poola eurosaadiku avaldatud infograafikud näitavad, et riikide hulgas, kes on tunnistanud oma riigi põhiseaduse ülimuslikkust ELi õiguse ees, on Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Saksamaa, Belgia, Tšehhi, Taani, Leedu ja Rumeenia. Nende andmete valguses on hämmastav, miks komisjon reageeris karmilt Poola konstitutsioonikohtu otsusele.
Mõned näited sellest, kuidas liikmesriigid on Brüsselile vastu hakanud.
“Saksa konstitutsioonikohus andis kolmapäeval vastulöögi Euroopa Liidu institutsioonidele, kes kritiseerisid kohtu väljendatud kahtlusi Euroopa Keskpanga (ECB) euroala majanduse toetamiseks mõeldud varaostuprogrammi proportsionaalsuse kohta.
“Meie sõnum ECB-le on peaaegu et homöopaatiline,” ütles kohtunik Peter Huber teisipäeva õhtul ajalehele Süddeutsche Zeitung. “Ta ei tohiks pidada end universumi isandaks.”” (ERR, 13. mai 2020)
Brüsseli ning Poola ja Ungari tegeliku tüli põhjuseks peavad analüütikud seda, et Lääne-Euroopa näebki Euroopa Liidu tulevikku üha sügavamas integreerumises, Ida-Euroopa aga näeb EL-i suveräänsete riikide liiduna, kusjuures Visegradi grupp on selle suuna eestvedaja.