Jaanuaris Euroopa Liidu eesistujaks saanud Bulgaaria puhul peetakse Brüsseli poolt vaadatuna suurimaks probleemiks niinimetatud paremäärmuslaste tugevat positsiooni valitsuskoalitsioonis, mis lähendab teda sõnakuulmatule Visegradi nelikule.
Kriitilisemate häälte sõnul ei näita siseprobleemidega kimpus Bulgaaria keerulistel aegadel Euroopa Liidu eesistujana kuigi head eeskuju, kirjutab Postimees. Lisaks tegevat vaatlejatele muret laialdane korruptsioon ja riigi meediavabaduse täbar olukord. Eesistujana aga peab Bulgaaria haldama keerulisi Brexiti-kõnelusi, debatte üleeuroopalise pagulas- ja migratsioonipoliitika kooskõlastamiseks ning ettevalmistusi EL-i uue, 2020. aasta eelarve loomiseks.
Kolmest rahvusmeelsest parteist moodustatud valimisühendus Ühinenud Patrioodid sai 2017. aasta parlamendivalimiste järel neli ministriportfelli 21-st, nende seas ka asepeaministri, majandusministri ja keskkonnaministri koha. Praegune asepeaminister Krasimir Karakatšanov Bulgaaria Rahvuslikust Liikumisest kutsus näiteks kaitseministrina teenides üles seadma Euroopa Liidu välispiiridele vajaduse korral üles relvastatud üksusi, et liitu asüülisoovijate eest kaitsta.
Bulgaaria rajas 2015. aastal piirile Türgiga 30 kilomeetri pikkuse ja kolme meetri kõrguse tara, et kaitsta riiki ebaseaduslike sisserändajate tulva eest, kes hakkasid bulgaarlaste elu segama. Euroopa Liidu juhtorganid arvustasid juba siis seda sammu ägedalt, tollane peaminister Boriss Borissov aga põhjendas ettevõtmist sellega, et sisseränne lööb paigast rahvusliku tasakaalu. Hiljem tõusis Bulgaarias peaaegu et rahvuskangelaseks endine maadleja Dinko Valev, kes korraldas paramilitaarse rühma eesotsas piiri kaitsmist.