Sündmused Chemnitzis möödunud aasta augustis on vasakliberaalsele Euroopale endiselt nii pinnuks silmas, et süürlaste poolt sooritatud tapmisest tekkinud rahutused üritatakse iga hinna eest kujundada “paremäärmuslaste jahiks välismaalaste vastu”.
Eelmise aasta 26. augustil pussitasid süürlased Chemnitzis surnuks 26-aastase sakslase. Kuriteole järgnesid ulatuslikud meeleavaldused, mis keerati Lääne meedias “paremäärmuslaste” rünnakuteks välismaalaste vastu.
Jah, Chemnitzi saabus palju neonatse, kuid sündmuste keskmes oli rahva rahulolematus, mitte inimjaht. Meeleavaldustel osalesid lihtsad sakslased, kes olid väga nördinud selle üle, et neid hakati natsideks sõimama.
Üks umbes 60-aastane naine Chemnitzist rääkis mullu septembris Die Welti ajakirjanikule pahaselt: „Olen vihane, kelle peale? Merkeli peale, kes kõik need kurjategijad siia sisse lasi. Meie linnapea peale! Ja ajakirjanike peale! Kuna ajakirjanikud kirjutavad igal pool, nagu oleksime me paremäärmuslased. Olgu, siis ma olengi paremäärmuslane!“ Naine rääkis, et tema poeg oli käinud ohvriga ühes koolis. „Keegi ei räägi nüüd enam ohvrist! Kõik räägivad ainult kurjadest Chemnitzi natsidest!“
Miks asus ametlik Saksamaa Chemnitzi sündmusi neonatsidega seostama? Sest AfD poliitikute sõnul oli see esimene kord, kus kogu Saksamaa tundis, et Merkeli poliitika on andnud väga ohtlikke tagajärgi ja nad hakkasid endale esitama küsimust: kas migrantide lahke vastuvõtt oli ikka õige?
Rahvale jõudis valus tõde kohale ja see oli vaja varjutada mingi ekstreemsema teemaga – nii toodi päevavalgele mingi inimjaht, kuigi see on vaid vandenõuteooria. Chemnitz aga oli see piir, millest saati algas immigratsioonivastase erakonna Alternative für Deutchland tõus, mis võib ta eelseisvatel valimistel üsna kõrgele viia.
Eesti meedia lipulaev postimees aga on kaasa läinud kampaaniaga Chemnitzis juhtunu varjamiseks, sest väljaanne üllitas taas paskvilli “Saksa paremäärmuslased kavandasid Chemnitzis migrandijahti”. Mis muideks on kujuteldavas kõneviisis. Ja piltki on selle juures rahumeelsest meeleavaldusest.