Saksa relvajõudude võimalused toetada vastust Venemaa invasioonile on piiratud, ütles riigi maavägede ülem neljapäeval.
Endine kaitseminister Annegret Kramp-Karrenbauer ütles, et Saksamaa on unustanud mineviku õppetunnid, et “esikohal on alati läbirääkimised, kuid peame olema sõjaliselt piisavalt tugevad, et võtta teiselt poolelt võimalus läbirääkimistest loobuda”.
“Ma olen nii vihane meie endi peale meie ajaloolise nurjumise pärast. Pärast Gruusiat, Krimmi ja Donbassi ei ole me ikka valmis tegema midagi, mis Putinit tegelikult heidutaks,” ütles Kramp-Karrenbauer Twitteris.
Saksa maavägede ülem Alfons Mais kirjutas LinkedInis: “Võimalused, mida me saame poliitikutele (NATO) toetuseks pakkuda, on äärmiselt piiratud. Bundeswehr “on sama hästi kui paljas”, kirjutas ta.
Ka Maisi sõnul ei suutnud lääneriigid Krimmi annekteerimisest õppust võtta.
“NATO territooriumi ei ole otseselt veel ähvardatud, kuigi meie partnerid idas tunnevad pidevalt kasvavat survet,” ütles ta ja lisas, et on viimane aeg relvajõude tugevdada.
“Vastasel juhu ei suuda me täita oma põhiseaduslikke ülesandeid ega kohustusi liitlaste ees.”
Saksamaal on NATO missiooni osana Leedus 550 sõjaväelast ja valitsus on lubanud saata veel 350.
Saksamaad kritiseeriti Ukraina kriisi teravnemise ajal, kuna ta keeldus saatmast krisiipiirkonda relvi. Ukraina sai selle asemel 5000 kiivrit. Põhjuseks on Teisest maailmasõjast mõjutatud pikaajaline relvaekspordipoliitika.
Viimase kaheksa aasta jooksul on Saksamaa andnud Ukrainale üle kahe miljardi euro finantstoetust. (AFP-BNS)