Uued Uudised

Erakorralised valimised tõid ka Portugalile parempöörde

epa11213000 The president of the right-wing Party Chega Andre Ventura holds a press conference during the election night of the legislative elections 2024 at Party headquarters, in Lisbon, Portugal, 10 March 2024. More than 10.8 million Portuguese are expected to vote to elect 230 deputies to the Portuguese Parliament. Eighteen political forces (15 parties and three coalitions) are running in these elections. EPA/MIGUEL A. LOPES

Pärast Soomet, Rootsit, Kreekat, Hollandit ja veel mõnda Euroopa maad tõid erakorralised valimised ka Portugalis edu konservatiivsetele jõududele.

Varem opositsioonis olnud Portugali paremtsentristlik partei võitis pühapäeval toimunud üldvalimistel enim kohti, selgus ametlikest tulemustest, kui kokku olid loetud pea kõik hääled. Samal ajal kasvas hüppeliselt ka parempoolse partei Chega toetus.

Paremtsentristlik Demokraatlik Allianss (AD) võitis 29,49 protsenti häältest ja peaks saama 230-kohalises parlamendis 79 kohta. Chega toetuseks kujunes 18 protsenti ehk 48 kohta varasema 12 asemel, mis muudab partei uues parlamendis oluliseks jõuks.

Aastast 2015 valitsenud erakond Sotsialistlik Partei (PS) sai 28,66 toetusprotsenti ja on saamas 77 kohta.

Tegemist on teistkordsete valimistega vaid kahe aasta jooksul.

Chega juht Andre Ventura ütles, et tema partei saavutas pühapäevastel üldvalimistel absoluutselt ajaloolise tulemuse. Ventura tegi avalduse pärast seda, kui lävepakuküsitlused näitasid, et erakond kahekordistas oma tulemust võrreldes eelmiste valimistega.

“Me tahame anda Portugalile stabiilse valitsuse. Oleme valmis Portugalis valitsuse ülesehitamiseks,” ütles Ventura.

Chega nõuab karmimaid meetmeid korruptsioonivastases võitluses, rangemat kontrolli immigratsiooni üle ning keemilist kastreerimist mõnede seksuaalkurjategijate puhul.

Aastal 2022 sai Chega parlamendis 12 kohta.

Valimised kuulutati välja pärast seda, kui sotsialistist peaminister António Costa (62) astus novembris ootamatult tagasi, kui uuriti mõjuvõimuga kauplemist, mis hõlmas läbiotsimist ka tema ametlikus elukohas ja tema personaliülema vahistamist. Kuigi Costat ennast üheski kuriteos ei süüdistatud, siis otsustas ta enam mitte kandideerida.

Sotsialistide eesotsas oli valimistel selle vasakpoolse tiiva 46-aastane vastuoluline juht Nuno Santos. (AFP-STT-BNS)

Exit mobile version