Euroopa Kohus tegi teisipäeval kaks avaldust, mis näitavad, et Brüsseli võimukoridorid jätkavad konfrontatsioonipoliitikat oma suveräänsusele rõhuvate EL-i liikmesriikide vastu.
Ungari rikkus 2018. aastal vastu võetud seadusega, mis ähvardab asüülitaotleja aitajat kuni aastase vanglakaristusega, Euroopa Liidu reegleid, otsustas Euroopa Kohus (ECJ) teisipäeval.
Tegemist on Euroopa kõrgeima kohtu mitmenda otsusega õiguslike meetmete vastu, millega Ungari peaminister Viktor Orbán on asunud kaitsma oma riiki ja EL-i illegaalse immigratsiooni eest.
Kohus ütles teisipäeval, et Ungari rikkus EL-i seadust nn Stop Soros meetmega, mis on saanud nime Ungaris sündinud ja rahvusriike vaenava USA miljardäri George Sorosi järgi.
“Sellise tegevuse kriminaliseerimine riivab õiguste teostamist, nagu see on tagatud EL-i seadustega rahvusvahelise kaitse taotlejate abistamise kohta,” ütles kohus avalduses.
Euroopa Liidu kõrgeim kohus otsustas teisipäeval, et Poola justiitsministri volitus kõrgema kriminaalkohtu kohtunikke ametisse määrata ja põhjuseid avaldamata vallandada õõnestab riigi kohtusüsteemi sõltumatust.
Euroopa Kohtu otsus on kõige hiljutisem tervest reast otsustest, mida Brüsseli ja Poola vaidluses riigi kohtureformi üle on langetatud.
Vaidlus eskaleerus läinud kuul, kui Poola põhiseaduskohus seadis kahtluse alla EL-i õiguse ülimuslikkuse. Teisipäevases otsuses leiti, et Poola reeglid on EL-i õigusega vastuolus.
Varssavi ja Brüsseli vaidlus võimupartei Seadus ja Õiglus (PiS) reformide üle on kestnud juba aastaid. Brüssel peab reforme demokraatiat õõnestavaks, Poola võimupartei väitel on need vajalikud korruptsiooni juurimiseks.
Läinud kuul käskis Euroopa Kohus maksta Varssavil miljon eurot trahvi iga päeva eest, mil Poola ei peata kohtute distsiplinaarkoja tööd.
Poola justiitsminister Zbigniew Ziobro tõotas, et Poola ei maksa sellest zlottigi. (BNS-UU)