Euroopa Liidu institutsioonide juhid lubasid esmaspäeval viia ellu mitmed ettepanekud, mis tehti enam kui aasta kestnud üle-euroopalise kodanike arutelu (nn Euroopa tuleviku konverents) raames. Üheks neist on näiteks liikmesriikide ühehäälsuse kaotamine teatud küsimustes, teiseks on ELi ühise kaitse- ja tervishoiusüsteemi loomine.
„Olen seda ka varem öelnud, et ühehäälsuse nõue mõnes valdkonnas ei ole enam mõistlik, kui me tahame liikuda edasi kiiremini,“ teatas Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen esmaspäeval. Tema juhitud Euroopa Komisjon on juba alustanud ühehäälsuse kaotamist välispoliitika küsimustes.
Von der Leyen viitas, et äärmuslike muudatuste ellu viimiseks võidakse muuta ELi aluslepinguid. Ka Prantsusmaa president Emmanuel Macron toetab aluslepingute ümbervaatamist ja tegi ettepaneku arutada seda teiste liikmesriikide juhtidega juunis, ehkki on teada, et sugugi mitte kõik liikmesriigid ei ole niisuguste muudatustega nõus.
Nimetatud muudatuste üle peavad otsustama kõik liikmesriigid ühtselt ning paljudes riikides tuleb selleks korraldada referendum. Ehkki Prantsusmaa ja Saksamaa ei ole juba pikemat aega varjanud oma soovi kaotada ühehäälsus ja luua ühtne kaitse- ja tervishoiusüsteem, on siiski mitmed teised liikmesriigid andnud mõista, et koroonapandeemia järgselt ja Ukraina sõja valguses ei soovi nad aluslepingute muutmist.
Politico andmetel valmistavad kümmekond liikmesriiki ette ühist avalikku pöördumist, milles seistakse vastu „mõtlematutele ja kiirustades tehtud“ katsetele muuta aluslepinguid. Selliste riikide hulka kuuluvad näiteks Tšehhi, Sloveenia, Bulgaaria, Skandinaavia ja väidetavalt ka Balti riigid.
Nn Euroopa tuleviku konverentsi raames tehtud kodanike ettepanekute seas olid veel ka näiteks vetoõiguse kaotamine, kodanike rolli tugevdamine ja Euroopa valimissüsteemi muutmine. Ühtlasi soovisid osalejad sotsiaalsemat majandust ja võrdsemaid võimalusi kogu elanikkonnale ning seda, et EL tegeleks aktiivsemalt kliimamuutustega võitlemisega.
Allikad: Remix, Politico