Itaalia siseministri Matteo Salvini immigratsioonivastane poliitika kannab rikkalikult vilju, kuid ega EL seda tunnistada taha, vaid näeb põhjusi ilmselt muus.
Euroopa Liidu piiriagentuuri Frontex juht ütles kolmapäeval, et ühenduse piiridel ei ole praegu saabuvatest migrantidest tingitud kriisi, kuid üha enam aafriklasi püüab Maroko kaudu Hispaaniasse jõuda.
“Praegu ei ole meil välispiiridel rändekriisi, aga muidugi on näha, et surve püsib,” ütles Frontexi direktor Fabrice Leggeri.
Üle Vahemere tuli eelmisel aastal rohkem kui neljandiku võrra vähem migrante kui 2017. aastal – 150 000. Liibüast ja Tuneesiast Euroopa poole teele asujate arv langes mullu 80 protsendi võrra 23 500-ni, vahendab BNS.
Muidugi ei taheta seejuures tunnistada, et rände tõmbas kokku Itaalia, kes ei lasknud inimkaubitsejatega koostööd tegevate vabaühenduste laevu enam oma sadamatesse. Nood ulpisid oma koormaga pikalt merel ega saanud uue lasti järgi minna. Pidevalt seadusi rikkuvad valitsusvälised organisatsioonid on Vahemerel nurka aetud ja kuna inimkaubitsejate alustel keegi enam vastas ei käi, ei lahku need enam ka Aafrika rannalt.
Tegelikult ei soovinud keegi Lääne-Euroopaski neidki viimaseid üleskorjatud paadimigrante, aga kuna paljudele vasakliberaalsete võimuga riikidele oli see põhimõtteline küsimus, siis jaotati parema elu otsijad väikeste osadena multikultuursemate riikide vahel laiali.
Uue Itaalia valitsusega enam vähem samal ajal võimule pääsenud Hispaania sotsialistlik-feministlik valitsus võttis inimkaubanduse üle, kuid kuna nüüd on seal tulemas uued valimised, millel ennustatakse tugevat tulemust immigratsioonivastasele erakonnale Vox, võib ka sealne rändetee sulguda. Palju määravad ka Euroopa Parlamendi valimistulemused – kui seal saavad tugeva tulemuse konservatiivsed, parempoolsed ja immigratsioonivastased jõud, võidakse EL-i migratsioonipoliitika ümber hinnata