Juuni lõpust alates protesteerivad Hollandi põllumehed valitsuse uute kliimanõuete vastu ning ehkki meeleavalduste käigus on Hollandi politsei osalejaid juba ka tulistanud, ei näita protestid esialgu vaibumise märke ja jätkuvad väiksemas mahus üle kogu riigi. Traktoritega blokeeritakse teid ja kaubanduskeskusi, valitsuse hoonete juurde on laotatud sõnnikut.
Protesti lõplikuks ajendiks oli Hollandi keskkonna- ja kliimaministri Christianne Van der Wali piirkondlike kliimaeesmärkide plaan, millega ta tuli avalikkuse ette 10. juunil, ehkki rahulolematuse põhjused üldiselt on tunduvalt laiemad. Toome ära neist olulisemad.
Põllumeeste vara sundvõõrandamine
Süsiniku heitkoguste poolest n-ö tundlikes piirkondades tegutsevad põllumehed peavad uute reeglite järgi oma vara loovutama (müüma). Enamasti on tegemist põllumajandusettevõtetega, mida on sajandeid omanud üks perekond, kellel on vastava piirkonna tingimuste osas väga laialdased kogemused ning teadmised. Kui põllumehed vabatahtlikult oma ettevõttest ei loobu, viib valitsus läbi sundvõõrandamise. Samas puuduvad igasugused uurimused või konkreetsed andmed selle kohta, kas niisugune tegevus ikka tõesti keskkonnale mingit kasu toob.
Maaelu hävitamine
Arvukate farmide ja põllumajandusettevõtete likvideerimine tähendab kohaliku majanduselu hävitamist. Lisaks põllumeestele kaob sellega ka terve hulk väike- ja keskmise suurusega ettevõtteid. See mõjutab maaelu väga negatiivselt, kaovad koolid ja teised eluks vajalikud asutused ning hävib elu maapiirkondades.
Tulevikuperspektiivi puudumine
Valitsuse lubadustest hoolimata puudub põllumeestel igasugune perspektiiv tulevikuks. Edasine tootmine tähendab suuremaid kulutusi ja väiksemaid sissetulekuid. Sellega seatakse Hollandi põllumehed Euroopa turul ebasoodsasse konkurentsiolukorda.
Maksumaksja kulu tõuseb kolm korda
Hollandi maksumaksja kulud suurenevad kolm korda. Valitsus tahab kulutada 25 miljardit eurot põllumajandusettevõtete kokkuostmisele, samas kui uuendustesse investeerimine oleks tunduvalt odavam. Väiksem põllumajandussektor tähendaks ühtlasi väiksemat maksutulu, mida tuleb kompenseerida teiste maksudega. Valitsus peab tagama ka looduse ja keskkonna eest hoolitsemise põllumeestelt võõrandatud piirkondades, mis tähendab samuti riigile suuremaid kulutusi.
Kriitilise saastekoormuse piirväärtused on ebarealistlikud
Kriitilised saastekoormused (piirväärtused, mida ületades esineb oht, et lämmastiksaaste mõju kahjustab oluliselt elupaiga kvaliteeti) on keskkonnakaitse instrumendina Hollandis sobimatud. Isegi juhul, kui kogu põllumajandussektor lõpetaks täielikult tegutsemise, ei oleks seatud piirväärtusi mitmel pool võimalik saavutada. Tegemist on väärtustega, mille on seadnud Hollandi valitsus, s.t need ei tulene Euroopa Liidu direktiividest.
Ebatäpsed mõõtmised
Lämmastiku sadestumise määra mõõtmiseks kasutav mudel (Aerius) ei ole usaldusväärne ega sobi seetõttu kasutamiseks piirkondliku poliitika määramiseks. Hollandis ei ole tehtud piisavalt põhjalikke mõõtmisi lämmastiku maapinnale sadestumise kohta, mistõttu ei ole täpselt teada, kuidas ja kust sadestub lämmastik looduspiirkondadesse ja kas sellega kaasnevad ka muutused pinnase omadustes.
Soovimatus teha kompromisse
Põllumeeste esindajad on teinud mitmeid omapoolseid ettepanekuid lämmastikukoguste vähendamiseks, kuid valitsus ei ole neid arvesse võtnud. Selle tulemusena tunnevad põllumehed, et neisse ei suhtuta tõsiselt ja et neid koheldakse ebavõrdselt.
Käsukorras tegutsemine
Valdkondlik regulatsioon näeb ette n-ö alt-üles lähenemisviisi, ent uued keskkonnaeesmärgid ja põllumeeste vara sundvõõrandamine on ilmselgelt käsukorras tegutsemine, kus põllumeestel sõnaõigus puudub.
Suurem mõju keskkonnale
Toiduainete tootmise lõpetamine Hollandis tähendab seda, et tootmine liigub mujale. Kuna Hollandi põllumajandus on innovatiivne ja tõhus, mõjutab mujal tootmine tegelikult keskkonda hoopis rohkem.
Allikas: Vee & Gewas