Gaasijuhe Nord Stream 2 on saanud Lääne-Euroopa Vene-sõltuvuse ja Euroopa Liidu lõhenemise sümboliks, kuid kätt sellele ette panna ei õnnestu – Taani merendusameti teatel algab Vene-Saksa gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitus Taani vetes jaanuaris.
Saksa vetes taasalustati tööd kümne miljardi eurose gaasitoru kallal detsembris, pärast pea aastast pausi USA sanktsiooniähvarduse tõttu.
USA president Donald Trump allkirjastas 2019. aasta lõpus määruse, kus ähvardati projektiga seotud firmasid varade külmutamise ja viisapiirangutega.
Taani merendusamet ütles teisipäeval avaldatud teatises, et gaasijuhet hakatakse Taani vetes paigaldama 15. jaanuarist.
Ehitusala ümber kehtestatakse ajutine keelutsoon, kus ei tohi loata seilata, sukelduda, kalastada ega merepõhjas tööd teha.
Trumpi valitsus on kritiseerinud Saksamaad ja teisi Euroopa riike Vene gaasist liigse sõltumise eest. Ida-Euroopa riigid, sealhulgas Eesti, on gaasijuhtme vastu, sest lisaks Kremli-sõltuvusele nõrgendab see ka vasturinnet Putini režiimile ja on Venemaa naabritele julgeolekuohuks.
Lisaks Vene gaasigigandile Gazprom, millel on projekti enamusosalus, löövad gaasitoru ehituses kaasa ka firmad nagu Wintershall, Uniper, Shell, Engie ja OMV. (AFP–BNS-UU)