Uued Uudised

Kuidas tahab rändekriisis põrunud ja migrandilembeline Euroopa Liit Leedut aidata?

epa09325808 A handout photo made available by the Lithuanian Government Press office shows Lithuanian Prime Minister Ingrida Simonyte (L) and European Council President Charles Michel (C) during their visit to Padvarionys border crossing point with Belarus, in Padvarionys in Lithuania, 06 July 2021. The Lithuanian government declared a countrywide emergency on Friday, 02 July, due to the influx of migrants arriving from Belarus. The total number of detected illegal crossings by migrants to more than 1,300 so far this year, compared to just 81 for all of 2020. EU Council President Charles Michel said that member states suspect the Belarusian regime of having a hand in the influx of migrants entering Lithuania. EPA/LAIMA PENEK / LITHUANIAN GOVERNMENT OFFICE / HANDOUT HANDOUT EDITORIAL USE ONLY/NO SALES

Euroopa Liit lubas teisipäeval aidata oma liikmesriigil Leedul toime tulla Valgevenest saabuvate migrantidega – õhku jääb küsimus, kuidas seda tehakse?

Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja Charles Michel lubas Leedu-Valgevene piiril Medininkais, et “me teeme kõik endast oleneva, et pakkuda rohkem toetust, et Leedu võimud suudaksid nende raskustega toime tulla ja leida lahendusi”.

Senised kogemused näitavad, et Euroopa Liit ei tegele ei Balkanil ega Vahemerel migrantide tõrjumisega – liidu poliitika seisneb ainult vastuvõtmises, majutamises ja pärastises uurimises, kas migrantidel on õigus Euroopasse pääseda. Nende tagasisaatmine on selleks ajaks juba lootusetu ettevõtmine.

Frontex ja Kreeka piirivalve on proovinud migrandipaate tagasi Türki või Liibüasse suunata ja on selle eest saanud kaela kogu vasakliberaalse Euroopa raevupurske. Nii ongi nende tööks jäänud ebaseaduslike piiririkkumiste fikseerimine, kuid koos sellega ka migrantide vastuvõtmine.

Euroopa Liit on kogu kuus aastat väldanud rändekriisis olnud hambutu ning ametlik Timmermanside ja Verhofstatide poliitika pole lubanud aktiivsemalt rände piiramisega tegeleda. Nii tekib ka praegu küsimus: kuidas kavatseb EL Leedut aidata? Aitab püstitada laagreid, kuhu koondatakse tuhandeid ja mis muutuvad samasuguseks probleemiks nagu Kreeka laagrid?

AP vahendab, et Valgevene autoritaarne president Aleksandr Lukašenko teatas, et tema riik peatab koostöö EL-iga ebaseadusliku migratsiooni tõkestamisel seoses majandussanktsioonidega, mille Brüssel on Minskile kehtestanud.

“Kui keegi arvab, et me sulgeme meie piirid Poola, Leedu, Läti ja Ukrainaga ning muutume laagriks inimestele, kes põgenevad Afganistanist, Iraanist, Iraagist, Süüriast, Liibüast ja Tuneesiast, siis nad eksivad,” ütles Lukašenko valitsuse istungil.

“Me ei pea kedagi kinni, nad ei tule meie juurde, vaid valgustunud, sooja ja hubasesse Euroopasse,” lisas ta tögavalt.

See näitab, et Valgevene teeb teadlikku migrantide suunamist – migratsiooni lähteriikidest kaugel asuv ning neist slaavi naabritega eraldatud Valgevene ei saa erinevalt näiteks Türgist kuidagi olla riik, kust rändeteed läbi lähevad. (AP-BNS-UU)

Exit mobile version