Kaheteistaastase tüdruku surm Stockholmis möödasõidul autost tulistatud kuuli läbi vallandas Rootsis pahameeletormi ja avas taas debati jõuguvägivalla kasvu üle Rootsis.
Ajakirjanduse teatel ei olnud laps kiirtoidurestorani lähedal aset leidnud tulistamise sihtmärk, tegelikult sooviti tappa kaht kuritegeliku jõugu liiget.
Politsei ei ole ühtki kahtlusalust vahistanud, kuid avatud on mõrvauurimine ning avalikkuselt palutakse infot valge sõiduauto kohta, mida nähti tulistamise ajal sündmuspaigas.
Justiitsminister Morgan Johansson ütles esmaspäeval, et tunneb seoses juhtunuga “jälestust” ning lubas karmimaid karistusi.
2020. aasta esimese kuue kuuga on Rootsis hukkunud 163 tulistamises 20 inimest. Mullu registreeriti 334 tulistamises 42 surma.
BNS-i vahendatud AFP uudises puudub täiesti tõik, et Rootsi tulistamiste ja granaadiplahvatuste on absoluutses enamuses sisserändajate organiseeritud kuritegevus, mis saab toitu no-go-tsoonidest ehk sisserändajate linnaosadest. Tegu on väga vägivaldse nähtusega Rootsi ühiskonnas, kusjuures politsei on vastutegevuseks poliitkorrektsusega liiga kammitsetud.
Igal juhul pole Rootsil mingit põhjust tunda uhkust oma feministliku ja multikultuurse ühiskonna pärast, kus plahvatused ja tulistamine on muutunud igapäevaelu koostisosaks.