Kuna liberaalne ja vasakpoolne Lääne-Euroopa ei suuda ega tahagi peatada illegaalset massirännet Euroopasse, siis on ta otseselt süüdi tuhandete migrantide hukkumises Vahemerel, Atlandi ookeanis ja La Manche`i väinas.
Neid hukkumisi oleks võimalik ära hoida kahel viisil – kas pannes rändeteed jõuliselt kinni, nii et inimkaubitsejatel poleks mõtet paate rannast lahti lükata, või siis tuua ise oma laevade ja lennukitega migrandid otse Aafrikast või Lähis-Idast oma riiki. Näiteks peaks seda tegema Saksamaa, kes on deklareerinud, et neil olevat ruumi küllaga (“Wir haben Platz!”)
Lääne-Euroopa ei tee kumbagi, vaid laseb illegaalsel migratsioonil jätkuda, seda hoopiski õhutades – migrante ei tuleks, kui nad ei teaks, et vabaühenduste laevad on vastas. Ilmselt on ka inimkaubanduse hiigelrahad kuskil Euroopa Liidus liikvel.
Üheks näiteks surmasoosijatest on Hispaania. BNS vahendab: Eelmisel aastal hukkus või jäi kadunuks üle 4000 migrandi, kes püüdsid meritsi Hispaaniasse jõuda. See on pea kaks korda rohkem, kui aastal 2020, teatas migrantide õiguste eest võitlev vabaühendus esmaspäeval.
Alates 2019. aasta lõpust on suurenenud ka Hispaania Atlandi ookeanis asuvatele Kanaari saartele saabuvate migrantide arv, sest sagenenud patrullide arv Euroopa lõunarannikul vähendas oluliselt üle Vahemere saabuvate migrantide arvu. Kuid teekond Kanaaridele on oluliselt ohtlikum tugevate hoovuste ja pikema vahemaa tõttu.
Hispaania vabaühenduse Caminando Fronteras andmeil hukkus mullu 4404 migranti, kes püüdsid jõuda Hispaania rannikule, 2020. aastal sai surma 2170 migranti. Tegu on suurimate hukkunute arvuga alates aastast 2015, mil vabaühendus hukkunud migrantide osas arvestust hakkas pidama.
Suure hulga, pea 94 protsendi migrantide surnukehasid pole iial leitud ning neid loetakse kadunuks. Üle 90 protsendi ehk 4016 migrantide hukkus teel Kanaari saartele. Lühim tee saarestikuni algab Maroko rannikult ning on üle 100 kilomeetri pikk.
Migratsioonivool Hispaaniasse on “feminiseerumas”, mullu jäi teel Hispaaniasse kadunuks või hukkus 628 naist ja 205 last, lisas ta. Vabaühenduse esitatud hukkunute arv on oluliselt kõrgem kui ÜRO Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni (IOM) statistika. IOM-i teatel hukkus mullu teel Põhja-Aafrikast Hispaaniasse 1279 migranti.
Hispaania siseministeeriumi andmeil saabus mullu Hispaaniasse meritsi 37 385 migranti, mis on veidi vähem, kui 2020. aastal, mil saabujaid oli 38 014.
Hispaania parempoolne valitsus hoidis pikka aega migratsiooni ohjes, kuid 2018. aastal võimule tulnud sotsialistide “feministlik” valitsus eesotsas Pedro Sanchesega võttis üle Itaalia rändetee, mille tollane Lega siseminister Matteo Salvini oli sisuliselt kinni pannud – Hispaania sadamatesse lubati koormat maha panema vabaühenduste laevad ja paadid hakkasid randuma Pürenee poolsaarel.
2019. aastal Itaalias võimule tulnud vasakvalitsus taastas rändetee Aafrikast Apenniini poolsaarele, kuid alles jäi ka Hispaania oma. Kui parempoolsetel õnnestus massimigratsiooni pidurdada või Salvini puhul peaaegu lõpetada, siis vasakpoolsed lasid selle uuesti vabaks.
Seega on nii Itaalia kui Hispaania valitsused otseselt süüdi migrantide hukkumises Vahemerel ja teel Kanaari saartele, samamoodi on süüdi kogu Euroopa Liit, kes ei takista illegaalset rännet – alles sel nädala teatas Frontex, et Valgevene hübriidsõda tõrjuv Leedu peaks migrandid siiski piiripunktides läbi menetlema.
Konstanteering on karm, aga õiglane – migrandisurmades on süüdi liberaalne Euroopa, kes ei lõpeta inimkaubandust ja ebaseaduslikku rännet. Kui keegi vajab migrante oma majanduse tarvis, toogu nad oma kulul otse enda juurde, hukatuslike paadirännete jätkuv lubamine on kuritegu.
Kogu Euroopa näeb, et paadiränne on surmav, see soodustab seadusetuse vohamist ja toidab priskelt kuritegelikku maailma, aga midagi ette ei võeta, seega on ka mure migrantide pärast variserlik ning ise ollakse kurjategijatega mestis.
Jüri Kukk