Uued Uudised

Maailma vägistamisstatistika: Rootsi on naiste jaoks kõige ohtlikumate riikide seas kuues

Migrants sit surrounded by police offivers before leaving an illegal camp set up in Malmoe, on November 3, 2015, after the police started clearing the Roma camp after a months-long standoff between city authorities and about 200 people who had settled there without permission. AFP PHOTO / TT NEWS AGENCY / DRAGO PRVULOVIC +++ SWEDEN OUT

Vägistamisstatistika näitab halastamatut fakti: Rootsi on Aafrika järel (erandiks Bermuda) maailmas kuuendal kohal kui ohtlikuim riik naistele. Halvimate riikide TOP-10 tabelis pole peale liberaalse “multikultuursuse unistustemaa” muid lääneriike.

Vägistamiskultuuri vohamise aluseks on massimigratsioon Kolmandast maailmast, mis toob Põhjamaadesse, eriti aga Rootsi, suurel hulgal teistest kultuuridest mehi, sealhulgas moslemeid, kelle arusaam võrdsustab Lääne naised hooradega.

Rootsi Kriminaalpreventsiooni Nõukogu teatel on vägistamiste arv Rootsis viimase kümne aasta jooksul (2010-2019) kasvanud 44 protsenti. Ohvriteks on ka mehed ja poisid, kuid 2019. aastal oli 92 protsenti teatatud vägistamiste ohvritest naised või tüdrukud.

Rootsist öeldakse, et see riik on “humanitaariigina suurriik” ja neil on arenenuim feministlik valitsus maailmas. Kuid tegelikult muutub Rootsi naiste jaoks üha hullemaks ja ohtlikumaks. Rootsi on Aafrika ja Kariibi mere piirkonna riikide järel halvimas olukorras kuues.

Samnytt kirjutab, et feministliku valitsusega Rootsis mehed vägistavad, alandavad ja peksavad naisi üksi ja grupiti, sageli toimuvat ka üles jäädvustades, kuid riik ei suuda seda takistada. Rootsis kardavad ka teadlased, kes tegid ja avalikustasid uuringu, et sisserändajad panevad toime kõige rohkem vägistamisi, nüüd kättemaksu.

Põhjamaade võrdleva eksperdihinnangu kohaselt on Rootsis võrreldes Norraga 3,3 korda rohkem vägistamisi, 4,2 korda rohkem kui Soomes ja 9,9 korda rohkem kui Taanis. Ometigi on kõigis neis maades sisserändega suuri probleeme.

Siin ka turvalisusindeks.

Allikad: Samnytt, MVLehti ja Svenska Dagbladet

Exit mobile version