Eksperdid väidavad, et Hispaaniasse meretsi saabuvate põgenike arv on järsult langenud, kuivõrd Maroko on pärast tulusaid leppeid Madridi ja Brüsseliga hakanud paate peatama.
Sel aastal on Hispaaniasse jõudnud 15 683 paadipõgenikku, mida on 45 protsenti vähem kui mullu esimesel kaheksal kuul, selgub Hispaania siseministeeriumi andmetest.
Hispaania sai peamiseks pagulaste sisenemispunktiks Euroopasse 2018. aastal pärast seda, kui Itaalia sulges pagulastele oma sadamad ja Kreeka hakkas neid vastavalt 2016. aasta leppele Türki tagasi saatma.
Nüüd on olukord taas pöördunud ja suurem osa mereteed kaudu Euroopasse jõudvaid pagulasi saabuvad üle Vahemere idaosa Kreekasse, teatas Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon (IOM).
Maroko ametivõimud takistavad paate Hispaania poole teele asumast, samas kui enne neil lubati seda teha, ütles Andaluusia regiooni tsiviilkaardi liidu (AUGC) kõneisik Jose Encinas.
“Maroko merepolitsei on rakendanud meetmeid strateegilistes punktides, eriti põhjas,” ütles ekspert rahvusvahelisest organisatsioonist anonüümsuse tingimusel.
Mõttekoja CIDOB Põhja-Aafrika geopoliitika ekspert Eduard Soler ütles, et “Maroko on aru saanud, et rändekaart on väga tõhus tööriist survestamiseks”. “Ajad, mil Maroko ja Hispaania kahepoolsed suhted on keerulised olnud, on kattunud migrantide saabumise kasvuga Hispaanias ja ajad, mil suhted on paranenud on kattunud selle dramaatilise langusega,” lisas ta.
Pagulastega laevade saabumine Hispaaniasse hoogustus eelmise aasta esimesel poolel enne peaminister Pedro Sancheze võimuletulekut.
Ametisse asudes saatis ta ministrid Rabatti kõnelusi pidama ja novembris pidas ta ka ise kuningas Mohammed VI-ga läbirääkimisi.
Veebruaris järgnes sellele Hispaania kuninga Felipe VI riigivisiit Marokosse, kus sõlmiti 11 kahepoolset koostöölepet. “Sellele järgnes suur langus pagulaste voos. See ei tundu juhuslik. Maroko otsustas poliitikat muuta,” märkis Soler.
Veebruaris langes paadipõgenike arv 936-le, võrreldes mullu sama aja 4104 põgenikuga, selgus IOM-i andmetest. “Kui Maroko tahab rohkem raha, avab see immigratsiooni kraanid ja kui ta saab raha, ta sulgeb need,” ütles Encinas.
Hispaania kiitis augustis heaks 32 miljoni euro ulatuses abi Marokole, et illegaalset immigratsiooni tõkestada. Juulis kiitis Madrid 26 miljoni euro eraldamise Maroko siseministeeriumile autode ostmiseks.
Enne kuningas Felipe riigivisiiti kiitis Euroopa Parlament heaks ka uue Maroko-EL-i kalandusleppe, mis soojendas Brüsseli ja Rabati suhteid.
Kolmapäeval Marokot väisanud Hispaania siseminister Fernando Grande-Marlaska kiitis kahe riigi politsei koostööd, mis on aidanud pagulasvoogu piirata. EL eraldas mullu Marokole 140 miljonit eurot rändega võitlemiseks.
“Ja see tundub vähe,” ütles Hispaania asepeaminister Carmen Calvo läinud nädalal ja lisas, et Euroopa peaks Maroko jaoks enamat tegema.
Vahemere idaosas püsib ränne pisutki vaos tänu EL-i poolt raha saavale Türgile, kes kasutab oma positsiooni samuti raha väljapressimiseks ja võib tõsise kriisi korral migrante vabalt jooksma lastes tõsise rändekatastroofi põhjustada.
Olukorda Vahemerel võib muuta uus Itaalia valitsus, juhul kui ta avab endise siseministri Matteo Salvini poolt suletud rändetee. (AFP-BNS-UU)