Uued Uudised

Migrantide tulv on võtnud iirlastelt turvatunde

Rescued migrants part of a group of 356 rescued by the Norwegian-flagged Ocean Viking rescue ship, run by charities MSF and SOS Mediterranee, react as they prepare to embark on Maltese navy boats after being stranded for two weeks at sea, on August 23, 2019. - Six EU countries agreed on August 23 to take in 356 migrants stranded on a rescue ship in the Mediterranean after a two-week standoff again exposed the failure of European leaders to quickly deal with desperate people fleeing conflict and poverty in Africa. After talks with the European Commission, Malta agreed its navy would transfer the migrants to the island but not be allowed to stay. They will be relocated to other member states, as France, Germany, Ireland, Luxembourg, Portugal and Romania. (Photo by Anne CHAON / AFP)

Avatud piiride poliitika Iirimaal on viinud olukorrani, kus mõnes väikelinnas ei julge inimesed enam migrantide tõttu tänavalgi käia. Näiteks Killarney linnakeses moodustavad mitte-Ukraina päritolu asüülitaotlejad juba enam kui viiendiku elanikkonnast. Linna, mille algne elanike arv oli 10 360 inimest, on viimastel kuudel saabunud üle 3200 migrandi.

Killarney kohaliku lehe andmetel on „migrantide arv linnas viimastel nädalatel hüppeliselt suurenenud seoses valitsuse poliitikaga võtta vastu piiramatul arvul põgenikke“. Mitmed linnaelanikud on võtnud ühendust ajalehe toimetusega ja kurtnud, et ei tunne end enam turvaliselt. Ajalehe sõnul elavad inimesed linnas hirmu õhkkonnas. „Tean konkreetseid inimesi, kes ei julge enam tänaval või teel käia,“ ütles kohalik nõustaja Marie Moloney. „Ja ma ei liialda, ma räägin tõtt.“

Nõustaja Donald Grady rääkis omakorda ajalehele, et just migrandid on need, kes tekitavad probleeme. „Nad ei austa meie linna,“ ütles Grady.

Samal ajal tegeleb valitsus hoolega piiriületuse lihtsustamisega ja justiitsminister Helen McEntee eestvedamisel hakati selle aasta algusest rakendama peaaegu üldist amnestiat juba Iirimaal viibivatele illegaalsetele migrantidele. Amnestia ja alalise elamisloa taotlemise võimalus on antud isegi paljudele juba kehtiva kriminaalkaristusega illegaalidele. Ühtlasi on neile avatud võimalus taotleda Iiri kodakondsust.

Niisugune poliitika on viinud olukorrani, kus Iirimaale on saabunud massiliselt mitte-Ukraina päritolu asüülitaotlejaid turvalistest riikidest nagu Albaania ja Nigeeria, samas kui päriselt sõja eest põgenevaid ukrainlasi on riigil üha raskem majutada.

Iirimaa käpardlikkust ja liiga pehmet suhtumist migratsioonikriisiga toimetulemisel on kritiseeritud isegi välismaal ja Euroopa Parlamendis. „Mis te arvate, kas massiline amnestia illegaalsetele migrantidele ühe ELi liikmesriigi poolt leevendab või suurendab rändesurvet?“ küsis Rootsi Demokraatide ridadesse kuuluv europarlamendi saadik Charlie Weimers Iiri peaministrilt, mainides, et Iirimaast võib kujuneda migrantide Meka, mis ühtlasi muudaks illegaalse sisserändega seotud olukorra veelgi halvemaks kogu Euroopa Liidus.

Allikas: Breitbart News

Exit mobile version