Taani on otsustanud vähendada välisabi Malile, Süüriale ja Bangladeshile ning teistele mitte-Euroopa riikidele, et vabastada rohkem vahendeid Ukraina sõjapõgenike abistamiseks.
Taani peaminister Mette Frederiksen on küll varasemalt öelnud, et Taani edasine asüülitaotlejate arv saab olema null, kuid seoses sõjaga Ukrainas täpsustas ta hiljuti, et Taani on valmis abistama naaberriike, mille hulka arvatakse ka Ukraina.
Samas on juba tekkinud arutelud ukrainlaste vastuvõtuga seotud kulude üle. Riiki oodatakse lähikuudel vähemalt 20 000 sõjapõgeniku saabumist, mis moodustab Taani 5,8 miljonilisest rahvaarvust 0,34% ja valitsus eraldab kriisiga toimetulekuks kaks miljardit krooni (286,6 miljonit eurot). Ukrainlaste abistamiseks vajamineva summa kokku saamiseks kärbitakse senist välisabi mitte-Euroopa riikidele.
Mõnede kriitikute arvates on selline tegevus ebaaus, sest selle tõttu kannatavad Afganistani, Etioopia jt raskes olukorras riikide elanikud. „Ka Lähis-Idas on keeruline olukord ja Aafrikas on kliimamuutuste tõttu väga palju probleeme,“ ütles Taani luterliku kiriku heategevust juhtiv Birgitte Qvist-Sorensen.
Taani välisarengu minister Flemming Møller Mortensen sõnas aga ajalehele Berlingske, et abisummade ümbersuunamise otsus oli igati õige. „Valitsuse välisarengu strateegia peamine eesmärk on see, et abistada tuleb lähiriikide põgenikke. Taanist on praeguseks saanud [sõjapiirkonna] lähiriik ja sellega kaasneb eriline vastutus,“ ütles Mortensen.
Immigratsiooniminister Mattias Tesfaye sõnul võib jõuda Taani ka arvatust palju rohkem Ukraina põgenikke. Sellisel juhul kaetakse kulud samuti välisarengu fondi arvelt.
Taani valitsus on andnud siiski selgelt mõista, et Ukraina sõja lõppedes tuleb põgenikel naasta oma kodumaale ja aidata riik taas üles ehitada.
Ukraina põgenike vastuvõtuks valmistudes on Taani parlament tulnud välja uue seaduseelnõuga, mis annaks ukrainlastele ajutise elamisloa kaheks aastaks. Seaduseelnõu üle hääletamine toimub Taani parlamendis täna.
Eesti on praeguseks võtnud vastu ligi 30 000 Ukraina põgenikku, mis moodustab Eesti rahvastikust 2,3%.
Allikas: Remix News