Saksamaal vahistati kolmapäeval 25 inimest, keda kahtlustatakse vandenõus rünnata Saksamaa Bundestagi ja korraldada riigipööre. Arreteeritute hulgas oli ka kaks isikut, keda peetakse rühmituse eestvedajateks. Üks neist oli Reussi prints Heinrich XIII ja teine endine kohtunik Birgit Malsack-Winkemann. Kolmapäeva varahommikul aset leidnud reidis osales ligi 3000 eriüksuslast. Arreteerimisi viidi läbi ka Austrias ja Põhja-Itaalias. Süüdistajate väitel on rühmitus käinud aktiivselt koos vähemalt 2021. aasta novembrist alates.
Der Spiegeli andmetel varustas endine kohtunik Birgit Malsack-Winkemann liikmeid Bundestagi hoone sisemuse täpse plaaniga. Kahtlusaluste hulgas on ka mitu endist sõjaväelast ja üks Saksamaa eriüksuse KSK endine ohvitser.
Saksamaa siseministri Nancy Fraeseri väitel nähtub toimunust selgelt, kui suur on riigis terrorismioht ja Fraeser lisas, et rühmituse liikmete tegevus näis olevat ajendatud vägivaldse riigipöördega seotud fantaasiatest ja vandenõuteooriatest.
Rühmitus, mille nimi on Reichsbürger (sks k: riigi kodanikud), ja selle liikmed olid prokuröride väitel püüdnud võtta ühendust mitmete sõdurite ja politseinikega, et veenda neid endaga liituma. Relvade saamiseks olid väidetavalt plaanid juba tehtud ning alustatud oli väljaõppega. Süüdistajate arvates tegutsebki Saksamaal juba salajane ülemaailmne luureagentide liit eesmärgiga kukutada süvariik. Väidetavalt oli prints Heinrich võtnud ühendust ka Venemaaga, kuid puuduvad andmed selle kohta, kas Venemaa sellele reageeris. Venemaa suursaatkond Saksamaal eitas igasuguseid sidemeid rühmitusega.
Reichsbürger alustas tegevust möödunud sajandi keskpaigas. Siiani suhtuti neisse kui ohututesse ekstsentrikutesse, kuid nüüd on välja ilmunud väidetavad andmed, nagu oleks nende käsutuses ka relvi. Samas kirjutab Junge Freiheit, et reaalsed tõendid riigipöördekatse ohust puuduvad ja suure tõenäosusega on tegemist reidiga, mis korraldati n-ö hoiatuseks, tähelepanu teistelt probleemidelt kõrvale juhtimiseks ja ühe rühmituse vastase hüsteeria üleskütmiseks. Mitmeid meediamaju informeeriti reidist ette ja ajakirjanikud seisid läbiotsimiste eel kaameratega valvepostil.
Siseministeeriumi andmetel on tegemist Saksamaa II maailmasõja järgse suurima terrorismivastase reidiga. Millest aga meedia vaikib on tõsiasi, et selle aasta esimesel kuuel kuul alustatud 226 kohtulikust uurimisest on suunatud 131 islamistide vastu, 68 välismaiste äärmuslaste vastu ja vaid kuus paremäärmuslaste vastu.
Allikad: The Telegraph, Junge Freiheit