Uued Uudised

Mis rändekriisist lõpuks saab – kas maailm asustatakse täiesti ümber?

TOPSHOT - African migrant women shout "freedom" inside the new refugee camp of Kara Tepe in Mytilene, on Lesbos, on March 29, 2021. - EU home affairs commissioner Ylva Johansson pledged 276 million euros ($326 million) of EU money for new camps on the islands of Lesbos, Chios, Samos, Kos and Leros, where nearly 14,000 migrants are hosted, during a visit to the island of Lesbos, which hosts more than 8,000 asylum seekers. She said it was imperative to find "new political solutions" to share the burden between EU states. (Photo by ARIS MESSINIS / AFP)

Milliseid uudiseid rändest ka ei loe, tundub, et maailm on otsustanud paigast liikuma hakanud rahvad panna väheste arenenud riikide kukile elama, sest jutud käivad ainult migrantide vastuvõtmisest, mitte nende kodumaa kordategemisest.

USA -sse suunduvate lapsmigrantide arv, kes läbivad jalgsi Panama ohtlikut Darieni džunglit on viimastel aastatel 15-kordistunud ja pandeemia ajal nende arv ilmselt kasvab veelgi, hoiatas esmaspäeval ÜRO lastefond.

Kuigi uudises ei jagata soovitusi nad vastu võtta, on ÜRO alati soovitanud migrante päästa, mis omakorda tähendab nende suunamist sihtriikidesse.

Nii liigub vaesunud Ladina-Ameerika jõuliselt USA-sse ja Kanadasse, nälgiv, ülerahvastatud ja sõdiv Aafrika Euroopasse, samuti Lähis- ja Kesk-Ida; Kagu-Aasia aga suundub Austraaliasse.

Kui kümned ja sajad miljonid jõuavad kolme eelnimetatud kohta (mis on muide “pahade” valgete asualad), kas siis seal hakatakse üheskoos õnnelikult elama? Ei, sest tänu ülalpeetavatele saavad sealgi ressursid otsa ning koos migrantidega kolivad üle ka nende probleemid. Euroopast saab uus Aafrika, ainult veidi külmemas kliimas.

Paraku ei räägi keegi nii jõuliselt Aafrika ja Ladina-Ameerika kordategemisest ja oma rahva äraelatamisest, kui räägitakse migrantide vastuvõtmisest.

Exit mobile version