Kahtlemata on koroonapiirangutest demokraatiale tekkivad ohud olemas, eriti autokraatsema režiimiga riikides, kuid Läänes pingutatakse taas selle teemaga üle.
Reaalne esmane inimõigus on õigus elule ja kui selle tagamiseks kasutatakse näiteks liikumispiiranguid, ei saa olla kahtlustki, kumb on primaarne. Mõned “ohud” aga on teadlikult ideoloogilise taustaga.
Vähemalt kuus riiki kümnest on COVID-19 pandeemia ajal võtnud kasutusele meetmeid, mis ohustavad demokraatiat ja inimõigusi, selgub rahvusvahelise demokraatia ja valimisabi instituudi IDEA kolmapäeval avaldatud uuringust.
Uuring vaatles peaaegu kõiki maailma riike ja jõudis järeldusele, et 61 protsenti neist kasutas piiranguid, mis olid vähemalt ühe demokraatia põhivaldkonna jaoks “ebaseaduslikud, mitteproportsionaalsed, hägusad või mittevajalikud”.
Kõige tüüpilisemad murevaldkonnad on sõnavabadus, jõu ülemäärane kasutamine, korruptsioon hädaolukorra abivahendite tarnimisel ning süüdistused sisserändajate aadressil.
Kui esimesed kolm on päris reaalsed variandid (mida läänemaades siiski vähe esineb), siis neljas on lausa arusaamatu ja ilmselgelt poliitilise maiguga. Ehk siis on tegu Marrakechi rändepakti “kaasavaraga”.
Viimase murevaldkonna puhul tulnuks kindlasti väite “süüdistused sisserändajate aadressil” ette panna sõna “alusetud” – vaid siis võib rääkida murest.
Süüdistused selles, et sisserändajad toovad endaga haigusi kaasa ja levitavad pandeemia tingimustes neid üle maailma aga ei saa kunagi täielikult alusetud olla, pigem on neis alati reaalne taust olemas. Nii on see ju ka Eestis: esimene nakatumine Eestis leiti siia saabunud iraanlaselt ja isegi peavoolumeedias tunnistatakse, et praegune sügisene koroonalaine on valdavalt viirusena sisse toodud.
Rändeprotsesside puhul toimub suurte masside liikumine praegu täiesti kontrollimatult – migrandid suunduvad eri riikidest Vahemere lõuna- ja idakaldale, ületavad mere ebaseadusliku inimkaubanduse raames ja tormavad mööda Euroopat La Manche väinani välja. Kontroll on igal pool minimaalne.
Suur osa rändest on muuhulgas ka meditsiiniliselt kontrollimatu ning EL ja enamik Lääne-Euroopa maadest soodustavad lausa avalikult sellist pandeemia levikut hõlbustavat ringitormamist. Pole siis ime, et paljud riigid, rahvad, kodanikud ja tavainimesi pelgavad vabalt Euroopasse lubatavaid potentsiaalseid nakatunuid – kujutagem vaid ette, kui see oleks mingi uus katkuvorm, mitte suhteliselt vähe hävitav koroonaviirus.
Nii ei saa kuidagi väita, et praegune massiränne riike haiguste saabumisega ei ohusta ja kuna protsesse ei kontrollita, siis pole mingit õigust ka hirme ja süüdistusi valeks tembeldada või nende eest isegi karistada.
Seda, et need on murevaldkonnaks tunnistatud, saab pidada vaid ideoloogiliseks sammuks, sest ülemaailmset rahvasterännet ei kavatse Lääs isegi haiguspuhangu ajal kuidagi pidurdada. Pigem vastupidi – see on vähemalt läänemaailmas tunnistatud ainsaks liikumisvaldkonnaks, mida piirangud ei puuduta.