Uued Uudised

Prantsuse presidendist sai islami ülikooli sõnastuses “vihakõneleja”

Worshippers sit, pray, and read from the Koran, Islam's holy book, inside the 10th century historic al-Azhar mosque, in the Egyptian capital Cairo's Islamic quarter on April 26, 2017. Pope Francis is visiting Egypt on April 28, 2017, and he is scheduled to meet with Ahmed al-Tayeb, the grand imam of Al-Azhar, Egypt's highest institution of Sunni Islam. Al-Azhar mosque, which was developed into one of the oldest Islamic universities, pays special attention to the Koranic sciences and traditions of the Islamic prophet Mohammed and all the modern fields of science. / AFP PHOTO / MOHAMED EL-SHAHED

Egiptuse sunni islami ülikooli Al-Azhar õpetlased mõistsid laupäeval hukka Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni sõnavõtu “islami separatismist”, nimetades seda “rassistlikuks” ja “vihakõne” levitamiseks.

Macron avalikustas reedel plaani kaitsta Prantsusmaa ilmalikke väärtusi radikaalse islami eest, kirjeldades islamit üleilmselt “kriisis” oleva religioonina.

“Ta esitas islamivastaseid valesüüdistusi, mis pole kuidagi seotud selle religiooni põhiolemusega,” teatas Al-Azhari islamiuuringute akadeemia oma laupäeva hilisõhtul tehtud avalduses.

Al-Azhar on üks maailma juhtivaid islamiuuringute keskusi ning Egiptuse kõrgeim sunni islami asutus.

“Taolised rassistlikud avaldused haavavad kahe miljardi moslemi tundeid” üle kogu maailma ning sulgevad tee konstruktiivsele dialoogile,” lisatakse avalduses.

Macron hoiatas ka “vastandühiskonna” tekkimise eest, kus Prantsusmaal elavatele moslemitele kehtivad nende endi reeglid. See on ühiskonnas tohutuks probleemiks saanud.

Al-Azhar teatas, et “islami või teiste religioonide vastu suunatud valesüüdistuste tegemine, selline separatism ja isolatsionism” on vastuolus tegeliku “reaalsusega, mida need usundid kuulutavad”.

Avalduses mõisteti hukka ka need, kes kuritarvitavad või kasutavad “religioosseid tekste halbade eesmärkide saavutamiseks”.

Macron pidas oma kõne 18 kuud enne presidendivalimisi, kus on oodata väljakutseid parempoolsetelt, sest avalikkuse mure Prantsusmaa julgeoleku osas kasvab.

Prantsusmaa on viimastel aastatel olnud sunnitud oma vabariiklikud väärtused üle vaatama, sest paljude arvates ohustab riiki islam, seda tänu mitmetele alates 2015. aastast aset leidnud terrorirünnakutele, mille sihtmärgiks olid ilmalikud vabadused, nagu näiteks sõnavabadus.

Macron pidas oma kõne nädal aega pärast seda kui üks mees haavas lihunikukirvega kahte inimest ajakirja Charlie Hebdo endise Pariisi toimetuse hoone ees, mille valitsus “islamiterrorismina” hukka mõistis.

Neljapäeval väljendas Azhari suurimaam Ahmed al-Tayeb “suurt viha” mõningate lääneriikide ametnike termini “islamiterrorism” kasutuse üle, kes ei mõtlevat selle tagajärgedele.

Ta säutsus, et sellised mõisted on “solvang” usule ja selle järgijatele ning hoiatas ametnikke, avaliku elu tegelasi ning intellektuaale selle kasutamise eest.

Islamiülikooli rünnak Prantsusmaa riigipea vastu näitab, et see religioon kavatseb jõuliselt Euroopasse ja kristlikku kultuuriruumi tungida. (AFP-BNS-UU)

Exit mobile version