Uued Uudised

Saksamaa tahab lõpetada süürlastest pagulaste puhkused „ohtlikul kodumaal“

German Chancellor Angela Merkel (C), European Council Donald Tusk (2nd R) and Turkish Prime Minister Ahmet Davutoglu (2nd L) talk with children at a preschool, during a visit to a refugee camp on April 23 ,2016 on the Turkish-Syrian border in Gaziantep. German Chancellor Angela Merkel visited a refugee camp on the Turkish-Syrian border, kicking off a high-stakes visit aimed at boosting a month-old migrant deal plagued by moral and legal concerns. Merkel, joined by European Council head Donald Tusk and European Commission Vice President Frans Timmermans, headed to the Nizip 2 camp near Gaziantep after touching down in the country's south-east. The European leaders are keen to show how funds are helping Turkey improve conditions for the 2,7 million refugees the country is hosting -- though critics have pointed out the majority live in poverty far from the official camps. / AFP PHOTO / -

Saksamaa siseminister Horst Seehofer soovib võtta ära põgenikustaatuse neilt süürlastelt, kes külastavad puhkuse ajal regulaarselt oma kodumaad.

Esialgu puuduvad küll täpsed andmed selle kohta, kui palju selliseid süürlasi on, kuid intervjuus Bild am Sonntagile ütles Seehofer, et Süüriast saabunud põgenikud, kes käivad Süürias puhkamas, ei ole ilmselgelt oma kodumaal enam ohus ja neilt tuleb põgenikustaatus ära võtta.

Probleem on juba aastaid teada, kuid seni ei ole selles osas Saksamaal suurt midagi ette võetud. Ehkki ka praegu lubab seadus kodumaad külastavatelt põgenikelt asüülistaatuse ära võtmist, on sellised juhtumid olnud siiani siiski väga harvad. Näiteks põgenikud, kes pöörduvad kodumaale tagasi vaid lühiajaliselt, matustele minemiseks võiks raskesti haige lähedase külastamiseks, ei ole siiani pidanud pelgama põgenikustaatusest ilma jäämist.

Kaitsest võib jääda ilma kolmel põhjusel: esiteks, kui asüüli põhjus on ära langenud, st kui päritoluriigis on olukord stabiliseerunud ja ohtu enam ei ole. Teiseks, kui selgub, et põgenikustaatus on antud valedel alustel, nt kui asüülitaotleja on esitanud enda kohta valeandmeid või ta ei olegi põgenenud enda poolt nimetatud sõjapiirkonnast. Ja kolmandaks, kui põgenik paneb korda kuriteo või mõne muu seadusrikkumise, mh võtab ette seadusega mitte lubatud pikema külastuse oma asukohariiki.

Allikas: Die Welt

Refereeris Triin van Doorslaer

Exit mobile version