Mäletate, millist kisa tõstsid meie mõned poliitikud, eeskätt reformierakondlased, kui Mart Helme rääkis, et NATO kõrval oleks Eestil vaja oma riigi kaitsmisel plaan B-d. Nüüd on rahvusvahelisel areenil valitsev ebakindlus ja järjest reaalsem Vene oht pannud nii Soome kui ka Rootsi oma kaitsepoliitikat tõhustama.
Rahvusvaheliste kaitseuuringute keskuse teadur Martin Hurt selgitas Eesti Päevalehele, kuidas on viimaste kuude järjest julgemate nõudmiste ja sõnavõttude taustal meie põhjanaabrite, vahetult Venemaa naabruses asuva Soome ja Rootsi riiklik kaitsepoliitika muutunud ja kuidas muutub veelgi.
Nimelt plaanivad Soome ja Rootsi iseseisvat kaitsevõimet mitmekordistada. Nii otsustas Soome osta USA-lt 8,4 miljardi euro eest 64 F-35 hävitajat.
2019. aasta novembris rääkis tollane siseminister Mart Helme Soome ajalehele Iltalehti, et Eestil, aga ka Lätil ja Leedul on vaja riigikaitses plaan B-d juhul kui NATO alt veab.
Helme sõnul on varuplaan vajalik, sest valitsus ei saa loota sellele, et NATO tagab igas olukorras Eesti territoriaalse terviklikkuse ja iseseisvuse. “Ma ei taha öelda, et Macron räägib sada protsenti tõtt, kui ta ütleb, et NATO on ajusurmas, kuid selge on see, et NATO-s on probleeme,” märkis Helme ajalehele.
Selle peale hakkas tiollane opositsioon Reformierakonna ja sotside näol Helmet valitsuse infotunnis neile omaste lollide küsimustega pommitama. Näiteks küsis Marko Mihkelson: „Ütle palun, kas need avaldused ei kahjusta Eesti huvi?