Türgi otsus saata teiste maade pühasõdalased tagasi kodumaale on pannud lääneriigid neist lahti ütlema – siiani hoiduti sellest ilmselt kartuses, et inimõiguslased hakkavad neid riike oma kodanike hülgamises süüdistama.
Kopenhaagen teatas laupäeval plaanist lõpetada konsulaarabi andmine Taani kodanikele, kes läksid välismaale võitlema sellistes islamistlikes rühmitustes nagu Islamiriik (IS) Süürias või Iraagis.
Taani langetas otsuse vaid mõni päev pärast seda, kui Türgi alustas välismaalastest pühasõdalaste tagasisaatmist nende kodumaale, deporteerides eurooplasi, nende seas Prantsusmaa, Saksamaa ja Taani kodanikke.
“Me ei võlgne absoluutselt mitte midagi välismaistele võitlejatele, kes läksid Süüriasse või Iraaki võitlema IS-i eest,” ütles välisminister Jeppe Kofod Twitteris.
“Seepärast rakendame nüüd meetmeid takistamaks välisvõitlejate ligipääsu välisministeeriumi ja Taani välisesinduste konsulaarabiele,” sõnas ta.
Taani uudisteagentuuri Ritzau andmetel sisaldab konsulaarabi tavaliselt visiite vanglatesse ja jutuajamisi kohalike võimudega kahtlusaluste kinnipidamistingimuste üle.
Kui parlament meetme heaks kiidab, kehtib “see kõikidele välisvõitlejatele, kes on reisinud ühinemaks Islamiriigi või teiste terroriliikumistega”, ütles Kofod Ritzaule.
“Taani ei pea olema sunnitud abistama inimesi, kes on pööranud meile selja, kätkevad ohtu Taani julgeolekule ja on võidelnud kõige selle vastu, mida me kaitseme,” sõnas minister.
Pärast seda, kui Türgi sõjaline operatsioon Süürias sundis paljud IS-i võitlejad põgenema, teatas Taani eelmisel kuul, et võtab topeltkodakondsust omavatelt džihadistidelt Taani kodakondsuse, et takistada nende naasmist.
Septembris ütles Taani valitsus, et tal on andmeid 36 äärmusislamisti reisimise kohta Taanist konfliktitsoonidesse. Neist 12 on vangi võetud.
Lääne liberaalsetes ringkondades valitseb arvamus, et riik peab oma kodanikke ka nende terroristlikust valikust hoolimata aitama ja neile uue võimaluse andma.