Taani parlament võttis neljapäeval vastu seaduse, mis võimaldab viia pagulaste vastuvõtukeskused ja varjupaigataotlustega tegelemise Euroopast väljapoole.
Varjupaigataotlejad elaksid taotlusega tegelemise ajal keskustes, mille asukohariiki oleks neil võimalik elama jääda, juhul kui varjupaigataotlus heaks kiidetakse.
Hoolimata inimõigusorganisatsioonide ning mõningate vasakparteide kriitikast, võeti peaministri Mette Frederikseni sotsiaaldemokraatliku erakonna seaduseelnõu vastu 70 poolt- ja 24 vastuhäälega.
Seaduse kohaselt peaksid varjupaigataotlejad esitama oma taotluse isiklikult Taani piiril, pärast mida lennutatakse nad taotluse menetlemise ajaks Euroopast väljaspool asuvatesse vastuvõtukeskustesse. Juhul kui taotlus heaks kiidetakse, võivad varjupaigataotlejad jääda elama riiki, kus vastuvõtukeskus asub. Taani nad ei pääseks.
Juhul kui nende taotlus tagasi lükatakse, peavad varjupaigataotlejad lahkuma ka riigist, kus asus vastuvõtukeskus. Taani teatel käivad läbirääkimised 5-10 riigiga.
Taani ajakirjanduses on võimalike koostööpartneritena mainitud Egiptust, Eritread ja Etioopiat. Lisaks on Taani teadaolevalt pidanud läbirääkimisi ka Rwandaga.
ÜRO pagulasamet (UNHCR) kritiseeris seadust, nimetades seda “rahvusvahelise pagulaskoostöö põhimõtete vastaseks”.
“Tehes nii järsu ja piirava muudatuse Taani varjupaigaseaduses, võib Taani alustada doominoefektiga, kus paljud Euroopa riigid ja nende naabrid hakkavad uurima võimalusi pagulaste aitamise piiramiseks oma territooriumil,” ütles uudisteagentuurile Ritzau UNHCR-i Põhja- ja Baltimaade esindaja Henrik Nordentoft.
Taani on üks Euroopa karmimaid migratsiooni vastaseid. Riigi eesmärgiks on peatada pagulaste Taani tulek sootuks. (STT – Baltic News Service)