Eestil on põhjust mõelda, millistele liitlastele tugevamalt tpetuda, kuid tõenäoliselt hakkab vasakliberaalne valitsus Poolast hoopis eemale hoidma ja pühendub liitlastele, kellest on vähem kasu.
Poola on alustanud oma sõjaväe suurimat ümberrelvastamist viimase 50 aasta jooksul, eesmärgiga muuta see Euroopa mandri tugevaimaks, vahendas portaal Unian laupäeval Briti väljaannet The Telegraph.
Varssavit sundis ümberrelvastamist alustama Venemaa täiemahuline sissetung Ukrainasse. Poola võimud kardavad, et tulevikus võib ka nende riik sattuda Moskva “huviorbiiti”.
Poola kulutab sel aastal kaitsele neli protsenti oma sisemajanduse kogutoodangust ehk kaks korda enam NATO lävi. Selle näitajaga tõuseb Poola kaitsekulutustes elaniku kohta alliansis liidriks.
Mõned tehingud uue tehnika ostmiseks tehti juba enne Ukraina sõda, kuid pealetung kiirendas protsessi ja ajendas sõlmima palju uusi lepinguid.
“Poola jaoks on äärmiselt oluline tõsta oma julgeoleku taset nii kiiresti kui võimalik. Seda saame teha ainult tugeva sõjaväe loomisega. Piisavalt tugeva, et heidutada võimalikku agressorit ründamast,” ütles kaitseminister Mariusz Blaszczak.
Poola on juba tellinud Lõuna-Koreast 1000 lahingutanki K2 ja USA-lt 250 uut tanki M1A2 SEPv3 Abrams. Sellega saab Poola Euroopa suurima tankiarmee.
Poola suurtükivägi ootab 600 Korea haubitsat K9, 18 USA mitmikraketiheitjat HIMARS ja 288 Lõuna-Korea mitmikraketiheitjat K239 Chunmoo. (BNS)