Peatsete USA vahevalimiste eel on sealsed demokraadid Trumpi neutraliseerimiseks algatanud absurdi ehk komisjoni jaanuari algul Washingtonis toimunud sündmuste uurimiseks, samas kui uurimist vajaks hoopis nende endi osavõtt mullusuvisest Ameerika linnu põletanud vägivallast.
Rassirahutused toimusid ka Barack Obama ja tema asepresidendi Joe Bideni ajal Fergusonis, Anaheimis, Oaklandis, Baltimore`s, Milwaukees, Charlottes ja mujalgi, kuid alles 2020. aasta suvel, vahetult enne presidendivalimisi paisusid need üleameerikaliseks vägivallaks. See polnud enam rassismivastane võitlus, see oli marksistlik revolutsioon.
Kasu sellest said lõigata ainult demokraadid – näidata mustadele, kui halb rassist on Trump, ja kõigile teistele, mis hakkab toimuma, kui Trump jätkab selles ametis. Vaevalt et demokraadid oleks ilma BLM-i mässudeta suutnud ka suurejooneliseima võltsimisega siiski võimule tulla.
USA demokraatide kontrolli all olevates linnades said meeleavaldajad karistamatult märatseda, kohati anti neile isegi võim üle (Seattles, Portlandis), politseil seoti käed, valgeid saadeti oma “valget olemust” häbenema ja nii edasi – see oli organiseeritud revolutsioon, sest ka Black Lives Matter on tunnistanud oma lähtumist marksismist.
Must revolutsioon ei häbenenud isegi kurjategija kuulutamist oma maskotiks ja märtriks, kuigi võib kindel olla, et George Floydil polnud surres peas mitte Martin Luther Kingi, vaid Gangsta Paradise`i mõtted.
Praegu on demokraadid võimul ja vaevalt et keegi nüüd revolutsionäärid kohtu ette toob, see jääb ajaloo ülesandeks. Seni aga ilutsevad vasakliberaalses ajakirjanduses pealkirjad: “Politseinik võrdles Kapitooliumi vallutamist keskaegse piiramisega” ja “Kongresmen: Kapitooliumi ründajail oli kavas demokraatiat kahjustada.”