Hiljuti läbiviidud uuringu kohaselt on vaid 43% kõigist Saksamaale jõudnud põgenikest suutnud siseneda Saksamaa tööturule.
2016. aastal korraldatud esinduslik uurimus näitas, et 67 protsendil põgenikest olid kõrged ootused ning nad eeldasid, et leiavad Saksamaal tööd kahe aasta jooksul. Saksamaa majandusuuringute instituudi DIW uus uuring aga näitab, et ootustest hoolimata olid 2018. aasta seisuga leidnud tegelikult tööd vaid 43% põgenikest. Uuringu kohaselt on eriti raske leida tööd naistel – 2018. aastaks oli töökoha leidnud 52% meestest, kuid ainult 14% naistest.
Saksamaa valitsus avalikustas hiljuti ka andmed selle kohta, kui palju on riik migrantide peale kulutanud. 2018. aastal oli see summa rekordiline – 23 miljardit eurot – ja see sisaldas üüritoetusi, töötuabiraha ning teisi toetusi.
Hoolimata majandusinimeste ja poliitikute kinnitustest, et migrandid toovad Saksamaa majandusele kasu, hakati juba 2017. aastal avalikkuse ootusi tasapisi vähendama. Saksamaa immigratsiooni, põgenike ja integratsiooni volinik Aydan Özoğuz ütles 2017, et kuni kolm neljandikku Saksamaale tulnud põgenikest püsivad järgmise viie aasta jooksul töötuna. Peamiseks põhjuseks on puudulik keeleoskus ja kehvad tööoskused.
Uuringu autorid kiidavad Saksamaa võimekust migrantide laste integreerimisel. Kuid ka siin olevat veel arenguruumi. Uuringi kohaselt osalevad sisserändajate lapsed koolis vabaaja tegevustes harvem kui põliselanike lapsed, vastavalt 32,2% ja 62,7%. Suurepärase integratsioonivõimalusena nähakse sporti, kuna see ei eelda nii head keeleoskust ning võimaldab tegutseda meeskonnas.
Ka mujal riikides on avaldatud muret selle üle, et suur osa migrantidest ei pruugi kunagi jalgu alla saada ega end iseseisvalt ära elatada. Näiteks sõltus Rootsis 2018. aastal 772 000 töövõimelist migranti sotsiaaltoetustest. Koroonaviirusega on see arv veelgi kasvanud. Ühe Rootsis läbiviidud uuringu kohaselt on kõige rohkem toetuste saajaid just Aafrikast ja Lähis-Idast pärit migrantide hulgas.
Allikas: Remix News