Venemaa avaldas reedel NATO-le ja USA-le suunatud julgeolekuettepanekud ning kutsus Washingtoni kiiresti kõnelustele. Ettepanekud, mis Venemaa sõnul on eluliselt tähtsad tagamaks tema julgeolekut, ütlevad, et NATO ei tohi lubada uusi liikmeid USA juhitavasse allianssi ning nõuavad, et uusi sõjaväebaase ei rajataks endistesse NSV Liidu vabariikidesse.
Moskva esitas ettepanekud ajal, mil Venemaa ja lääneriikide suhted on pingestunud Ukraina küsimustes. Vene asevälisminister Sergei Rjabkov ütles dokumente tutvustades, et Venemaa on valmis pidama USA-ga koheselt julgeolekukõnelusi, kasvõi juba laupäeval.
Venemaa märgib dokumentides, et pooled juhinduvad oma suhetes koostöö-, võrdsuse ja jagamatu julgeoleku põhimõttest. Nad ei tugevda oma julgeolekut üksikult, rahvusvahelistes organisatsioonides, sõjalistes liitudes ega koalitsioonides teiste poolte julgeoleku arvel.
Samuti kutsub Moskva lahendama kõik rahvusvahelised vaidlused vastastikustes suhetes rahumeelsete vahenditega ja hoiduvad jõuga ähvardamisest mis tahes moel, mis ei ole kooskõlas ÜRO eesmärkidega.
NATO-le suunatud dokumendis öeldakse, et Moskva ja allianss peavad tegema tööd hoidmaks ära vahejuhtumeid Läänemerel ja Mustal merel ning tuleb luua telefoni otseliinid “erakorralisteks kontaktideks”.
Moskva kutsub pooli kinnitama, et nad ei pea teineteist vastasteks.
Ettepanekutes öeldakse, et Vene Föderatsioon ja kõik pooled, kes on 27. maist 1997 Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liikmesriigid ei paiguta sõjaväge ega relvastust ühegi teise Euroopa riigi territooriumile lisaks vägedele, mis olid sellel territooriumil 27. mail 1997. Moskva märgib, et see areng võib aset leida kõigi poolte nõusolekul erandjuhtudel elimineerimaks julgeolekuohtu ühele või mitmele poolele.
Ettepanekutes öeldakse, et NATO ei tohi korraldada Ukrainas, Ida-Euroopas, Lõuna-Kaukaasias ja Kesk-Aasias sõjalist tegevust. Samuti tahab Moskva, et oleks välistatud kesk- ja lühimaarakettide paigutamine piirkondadesse, kust saaks rünnata “teiste poolte” sihtmärke. Venemaa nõuab, et 2008. aasta NATO otsus, mille kohaselt võib Ukrainast ja Gruusiast saada kunagi alliansi liikmed, tühistataks. Vene asevälisministri Sergei Rjabkovi sõnul oleks selle otsuse tühistamine väike samm õiges suunas.
Intsidentide välistamiseks ei vii Vene Föderatsioon ega NATO liikmesriikidest pooled läbi sõjaväeõppusi ega muud brigaaditasandit ületavat sõjategevust kokkulepitud laiuse ja kujuga tsoonis kummalgi pool Vene Föderatsiooni ja temaga sõjalises liidus olevate riikide ning poolte vahel, kes on alliansi liikmed.
Rjabkov märkis, et Venemaa ettepanekud ei ole ultimaatum Läänele, kuid Moskva hoiatust ei tohiks alahinnata.
BNS