Euroopa Parlamendi kodanikuvabaduste ja justiits- ja siseasjade komisjon (LIBE) toetas möödunud nädalal uue migratsioonipakti vastuvõtmist, millega reguleeritakse migrantide ümberjaotamise tingimused EL-i liikmesriikide vahel.
Euroopa Parlamendi pressiteate kohaselt saavad liikmesriigid valida, kas võtta varjupaigataotlejaid vastu, toetada migrantide vastuvõtmist rahaliselt või pakkuda nn tegevustoetust. Väidetavalt teostatakse migrantidele Euroopasse saabumisel senisest rangemat kontrolli ning salvestatakse näokujutis ja sõrmejäljed. Uus pakt näeb ette varjupaigataotluste kiiremat menetlemist ning ebaseaduslikult EL-i sisenevate inimeste kohustuslikku turva- ja tervisekontrolli.
Uute eeskirjadega kehtestatakse kogu EL-is ühtsed standardid rahvusvahelise kaitse taotlejate vastu võtmiseks ja materiaalsete tingimuste (eluaseme, tervishoiu ja piisava elatustaseme) tagamiseks.
Liikmesriikidele, kes üritavad kaitsta oma rahvuslikku identiteeti ja suveräänsust, määratakse karmid rahalised karistused – trahv ühe vastuvõtmata jäetud migrandi eest saab olema 25 000 eurot.
Mitmed Euroopa tipp-poliitikud on uut pakti juba ka teravalt kritiseerinud. Prantsusmaa Rahvusrinde endine juht ja presidendikandidaat Marine Le Pen on nimetanud pakti vastuvõtmist Euroopa enesetapuks ja tehinguks kuradiga. Tema sõnul on tegemist organiseeritud plaaniga lämmatada Euroopa ja selle rahvad.
Ungari peaministri sisejulgeoleku nõunik György Bakondi ütles uut pakti kommenteerides, et see ei teeni eurooplaste huvisid ning õõnestab Euroopa julgeolekut. „Pakt toob tagasi kohustuslikud kvoodid, mis tähendab, et Brüssel otsustab, kui palju illegaalselt saabuvaid migrante iga liikmesriik vastu peab võtma.“
Juba möödunud aastal mainis Ungari peaminister Viktor Orbán, et mitmed liikmesriigid ei plaani sellise süsteemiga nõustuda. „Seda pakti ei taha me rakendama hakata. Me seisame silmitsi väga ebameeldiva asjade käiguga.“ Lisaks püstitas Orbán küsimuse, miks üritavad lääneriigid sokutada migrante Ungarisse ja mujale, kui migrandid väidetavalt nii majanduslikult kasulikud on.
Ungari migratsiooniuuringute instituudi analüütik Róbert Gönczi juhtis tähelepanu ka asjaolule, et Ungarisse saadetud migrandid liiguvad tavaliselt edasi Rootsi või Saksamaale, kus nad saavad palju suuremaid sotsiaaltoetusi. „Ümberjagamissüsteem võib tekitada uusi migratsioonivooge ka EL-i siseselt, sest ümberpaigutatud migrandid lahkuvad riikidest, kus nad tegelikult olla ei taha. Populaarsed sihtriigid ei ole ju muutunud,” ütles Gönczi.
Kõige suurem probleem Gönczi sõnul on aga EL-i välispiir, mille tugevdamisega ei plaanita tegeleda. Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti Frontex juht Hans Leijtens kutsus hiljuti hoopis üles piire täielikult avama. „Mitte miski ei takista inimesi piiri ületamast – ei müür, tara, meri ega jõgi,” tuli Leijtens välja avaldusega, mis on tema ametit arvestades üsna veider.
Allikad: European Parliament, Hungary Today, modernity news