Teisipäeval USA-s toimunud vahevalimiste lõplikud tulemused ei ole veel paigas, ent praeguseks on selge, et nn punane tsunami [punane on Ameerika vabariiklaste traditsiooniline värv, sinine demokraatide] jäi tulemata.
Enne vahevalimisi oli demokraatide käes esindajatekoja 435 kohast 220 ja vabariiklastel 212. On jäänud siiski lootus, et see kohtade jaotus pööratakse umbes, ehkki vabariiklaste enamus jääb loodetust väiksemaks. Neljapäeva hommikuks [Eesti aja järgi] jagunesid loetud hääled vastavalt 190–210, teadmata on veel 34 tulemust. Senatis on vabariiklastel ehk võimalik veel saavutada 51–49 ülekaal, kuid seda tulemust tuleb veel oodata, sest nt Georgia osariigis viiakse liiga tasavägise tulemuse tõttu läbi kordusvalimised.
Miks siis ikkagi jäi tulemata vabariiklaste punane laine, ehkki toetus praegusele demokraadist presidendile on rekordmadal ja hetkeolukorda peeti vabariiklastele suurepäraseks, arutleb The European Conservative portaalis Sven R. Larson.
Mõnel pool on kommentaatorid püüdnud leida sellele küsimusele lihtsustatud vastuseid. Näiteks läks vabariiklaste senati kandidaatidel oodatust halvemini Arizonas ja Pennsylvanias ning selle põhjuseks pidasid mõned endise president Donald Trumpi toetust konkreetsetele kandidaatidele. Siiski ei saa sellist arutelukäiku pidada põhjendatuks, sest mitmetel teistel Trumpi toetatud senati kandidaatidel läks väga hästi. Näiteks J.D. Vance’il Ohios. Samuti läks üldiselt hästi Trumpi toetatud esindajatekoja kandidaatidel, mistõttu ei ole õiglane süüdistada vabariiklaste oodatust nõrgemas tulemuses endist presidenti.
Paraku toimus Trumpi poole õõnestamine vabariiklaste endi seas ka enne valimisi. Trumpi vastased vabariiklased püüdsid takistada partei poolse rahastuse andmist Trumpi toetatud kandidaatidele ning Liz Cheney – Wyomingis kaotuse osaliseks saanud vabariiklane – avaldas lausa toetust demokraatide kandidaadile Virginia osariigis, Abigail Spanbergerile. Niisugused sammud kindlasti ei aidanud kaasa vabariiklaste väljavaadetele niigi teravas valimisvõitluses.
Juhul kui vabariiklastel siiski õnnestub saavutada enamus nii senatis kui ka esindajatekojas, on omavaheliste erimeelsuste lahendamine möödapääsmatu. Märke selle võimalikkusest on juba ka näha. Lisaks on tegemist lihtsa aritmeetikaga. Kui vabariiklaste liidrid tahavad ka tegelikult hoida oma enamust mõlemas kongressi kojas, ükskõik kui väike see ka poleks, peavad nad tagama, et iga fraktsiooni [ehk caucus’e] liige tunneks ennast väärtustatuna. Uued vabariiklaste kongressi liikmed hakkavad kindlasti partei juhtkonda ühtsuse saavutamise eesmärgil survestama.
Ükskõik, kellest saab vabariiklaste presidendikandidaat, ta vajab oma partei täielikku toetust. Ja selles mõttes olid need vahevalimised positiivsed, kuna tõstsid vabariiklaste enesekindlust. Lisaks tõusis selgelt esile kaks võimalikku presidendikandidaati 2024. aastaks.
Üheks on muidugi Donald Trump, kelle väsimatu kampaania kogu riigis on hoidnud konservatiivide lippu kõrgel viimase kahe aasta jooksul. Ka üldjuhul edukas toetus kongressi kandidaatidele tõstis tema võimalusi uueks presidendikampaaniaks.
Teise võimaliku presidendikandidaadina tõusis selgelt esile Florida osariigi kuberner Ron DeSantis. Ta võitis suurelt oma vastaskandidaati ja seda Miami-Dade valimisringkonnas, kus traditsiooniliselt on valitud demokraate. Latiinode hääled joondusid siin selgelt DeSantise taha, viidates et latiinode toetus on hakanud liikuma demokraatidelt üle vabariiklastele.
DeSantise võidukõnest õhkus ülimat enesekindlust, aga ka resoluutsust konservatiivsete väärtuste eest võitlemisel ning president Clintoni endine nõustaja Mark Penn väitis Fox Newsi kanalil isegi, et juhul kui DeSantis tõesti peaks tõusma vabariiklaste presidendikandidaadiks, on ta võitmatu.
Lõplikku otsust vabariiklaste tulemuse üle neil valimistel ei ole võimalik langetada enne, kui valimistulemused on kinnitatud. Paraku on Ameerika endiselt polariseerunud ja lõhe aina süveneb. Siiski on valijad praeguseks andnud selgelt negatiivse hinnangu demokraatliku partei vasakäärmuslastele. Kui hästi see hinnang järgmise kahe aasta jooksul püsib, näitab aeg.
Allikad: The European Conservative, Fox News