Valgevene-Poola piiril podiseb Eestile kõige lähem põgenikekriis, Tallinnast linnulennult ainult 800 kilomeetri kaugusel näeb, mis kaasneb Venemaal valitseva seadusetusega, kirjutab Eesti Päevaleht.
Viimasel poolaastal on Brestis eri hinnangutel pidevalt viibinud vähemalt paar tuhat Euroopas varjupaika leida soovivat tšetšeeni. Suvel arvati nende hulk ulatuvat 3000-ni, detsembris usuti asüüliotsijaid Valgevene linnas olevat paari tuhande ringis
Põgenike Bresti koondumine algas mullu kevadel koos sellega, kui Venemaa president Vladimir Putin lõpetas resoluutselt vahepeal tekkinud kahtlused oma vankumatus toetuses Tšetšeenia liidrile Ramzan Kadõrovile ja andis talle oma õnnistuse uueks ametiajaks Kaukaasia vabariigi eesotsas. Kadõrov alustas Tšetšeenias kohe oma võimu veelgi suuremat kindlustamist, mis tähendas uusi repressioone kõigi vastu, kes vähegi allumatust üles näitasid.
Paraku pole kellelgi enam täielikku pilti, mis Tšetšeenias päriselt toimub. Nii välis- kui ka Venemaa enda ajakirjanikud on jõhkrate kallaletungidega eemale peletatud, inimõigusorganisatsioonid vabariigi piiridest välja aetud ja isegi Venemaa föderaalvõimud ei saa Kadõrovi loata vabariiki siseneda. Venemaa seadused kehtivad seal paralleelselt islami šariaadi ja kohalike tavadega.
Bresti kogunenud põgenike lood annavad toimuvast mõningast aimu. Naised on põgenenud näiteks pärast lahutust ühiskonnast äralõikamise või võimul olijate pahameele alla sattumise tõttu. Valgevenesse jõudnud tšetšeeni meestel on läinud halveminigi, füüsilise vägivallani välja.
Tšetšeenide pendeldamise on tinginud Poola valitsuse avalikult väljendatud seisukoht, et nad ei kavatse uue rändetee sündimist lubada. Siseminister Mariusz Błaszczak arvas mullu, et tšetšeenid tooksid Poolasse terroriohu.
Valitsuse tahte elluviimiseks painutab Poola piirivalve vägagi kahtlaselt nii riigi enda seadustes kui ka rahvusvahelistes lepetes asüülitaotlemise kohta sätestatut. Nii Poola inimõiguste edendamisele keskenduv organisatsioon Helsingi Fond kui ka riigi õigusvahemees avaldasid mullu tähelepanekud, mille kohaselt üritavad piirivalvurid saabuvate tšetšeenidega jutuajamist sihilikult korraldada tagasisaatmist soosival viisil.
Reeglite järgi ei tohiks tagasi saata inimesi, kes küsivad asüüli tagakiusamise või vägivalla tõttu. Kuid Poola piirivalvurid viivad jutu hoopis tšetšeenide töökogemusele, peresidemetele teistes EL-i riikides või soovidele Poolas, mispeale on võimalik viidata majanduslikel põhjustel emigreerumise soovile ja asüülitaotlejad kehtiva viisa puudumise ettekäändel tagasi saata, kirjutab Eesti Päevaleht.
BNS
Foto: Tšetšeeni moslemid palvetamas. (Allikas: AP)