EKRE on ainus erakond, kes tõsiselt ette võtnud võitluse inimesi ja loodust häiriva tuulikutega. Kuigi see võitlus tuuleveskitega võib kohati tunduda tulemuseta nagu õilsal rüütlil don Quijotel, siis tegelikult saatis päris mitmes omavalitsuses kohaliku elukeskkonna ja inimeste eest seisjaid EKRE kandidaate edu. Seda kõike vaatamata peavoolumeedia vastutööle.
Näiteks Märjamaal said EKRE tegusad ja põhimõttekindlad liikmed eesotsas Tarmo Kasega tubli tulemuse, võites valijate usalduse eeskätt just tuulikuteemaga. EKRE Märjamaa osakonna juht Tarmo Kask sai valla parimana 258 häält, kokku pääses seal volikokku viis liiget EKRE nimekirjast.
Tubli tulemuse sai ka Väike-Maarjas visalt tuulikuparkide vastu võidelnud Andero Põllu. Väike-Maarja vallas sai EKRE kolm kohta, kuid Põllu ise korjas kopsaka häältesaagi – 218.
Ta käis nii kamraadide kui ka teinekord täiesti üksi juba nädalaid oma telgi ja plakatitega küll keskväljakul, küll rahvamaja ees, trotsides tuult ja vihma ning reformierakondlastest poliitiliste vaenlaste kiusu.
Ilmselt kõige suurem tuulikuvõitleja oli Evelin Poolamets, kes kandideeris EKRE esinumbrina Vinni vallas 427 häält, mis jäi napilt alla Lääne-Virumaa maakonna häälterekordile, olles kokkuvõttes kolmas. Seda vaatamata tuuleärikate ja meedia järjekindlale vastupropagandale.
Ja vaevalt said valimised läbi, kui tuulikute probleemid on taas päevakorral. Virumaa Teataja kirjutab näiteks Pariisi külast, kus omapärased monstrumid piinavad kohalike pideva müraga, mis meenutab kreissaagimist. Üks neist olla juba katsetuse käigus ka pilbasteks lennanud.
Ei, need ei ole need teletorni kõrgused klassikalised tuulegeneraatorid, mis ähvardavad kümnete ja sadade kaupa Eestimaa eri paiku, vaid mingid kummalised jurakad, kõigest 24-meetrised vertikaalteljel tuuleturbiinid, kuid ometi sama häirivad.
Ja see ei ole see Pariis ning punane veski kabareeteatri Moulin Rouge fassaadil, mis samuti mõne aja eest kokku kukkus. Meie Pariis asub siinsamas Neeruti kandis, kust võib leida rahvuskangelase Kalevipoja jalajälgi, just nüüd oleks tema abi vaja.
Pariisi küla Juhani talu elaniku Piret Raidoja sõnul on tuulikud kord töötanud, kord seisnud. „Põhimõtteliselt sa elad saeveski kõrval. Nagu keegi kreissaega kogu aeg saeks. Tuulikud kriunuvad, on pidev undamine. See hakkab lõpuks ajudele. Seda sa kuuled õues, aga see kostab tuppa ka,“ kurtis ta Virumaa Teatajale. Juhani talust on „rohekobakateni“ 200 meetrit. „Ma tulin siia maale elama, et mul oleks rahu, et mu kõrvad puhkaksid. See pidev müra paneb pea valutama. See käib pealuust läbi,“ rääkis Raidoja.
Vaata lisaks: