Kallile ja üha kindlamalt tarbetuks kujunevale Rail Balticu eraldab valitsus jätkuvalt suuri summasid, siseriiklikku liiklusturvalisust loov teede-ehitus aga jäetakse sisuliselt kuivale.
Delfi Ärileht kirjutab: “Eestil on kohustus ehitada 2030. aastaks Euroopa Liidu nõuetele vastavaks Tallinn-Tartu ja Tallinn-Pärnu-Ikla maanteed. Taristusminister Kuldar Leis loodab suuremale hulgale maanteede kilomeetritele taotleda erandit, millega lükata kuluka eesmärgi täitmist kaugemale.”
Rail Baltic peab pärast korduvaid tähtaegade muutmisi valmis saama samaks aastanumbriks, aga selle tarvis sõlmiti alles möödunud nädalal rida lepinguid, kuigi Riigikogu komisjonis käinud lätlastest trassiehitajad kahtlesid väga, kas nemad raudtee Eesti poole üldse valmis saavad. Kui, siis aastaks 2035.
Eesti valitsuse “põmm-pead” (siin on selline mõiste väga kohane) aga kavatsevad kummitustrassiga edasi minna ehk nagu väitis üks asjapulk, kasvõi Iklani ning rongiliikluski saab olema selleks, et “rööpad ära ei roostetaks”.
Mis aga puutub poolelijäetavatesse neljarealistesse maanteedesse, siis neid on meil vaja ka siis, kui me jäämegi tupikmaaks EL-i kirdeosas, kustkaudu transiiti ei toimu.
Ikka ja jälle tuleb üle korrata seda, et üks peamisi raskete liiklusõnnetuste põhjusi on möödasõit vastassuuna kaudu – kui veidigi valesti arvestatakse, on kokkupõrge vastutulijaga vältimatu. Neljarealised teed, kus pärissuunas on kaks rada, võimaldab ohutut möödasõitu aeglasemast eessõitjast vasakpoolse raja kaudu, selleks vastassuunavööndisse ei minda.
Enamsõidetavatel maanteedel, kus on ainult kaks rida, tekivad tipptundidel ja muudelgi aegadel pikad aeglase liiklusega tropid, mis venitavad teeoleku aega oluliselt pikemaks ja panevad kärsitumaid juhte möödasõiduga riskima a la “kas jõuan või ei jõua”.
Neljarealised teed ongi vajalikud meile, Eestimaa elanikele, et meie lähedased, kes hommikul sõidavad Eestimaa teise otsa, õhtuks ka koju jõuaks. See, kes eitab selliste teed vajadust, on oma rahva vastu.
Rail Baltic seevastu on üsna mõttetu. Sellega ilmselt keegi Berliini sõitma ei hakka. Pärast Venemaaga suhete koomale tõmbamist on transiiti läbi Eesti vähe, Soome suunalt on seda minimaalselt, palju vedusid teevad ära “rekkad”. Kuna sellise trassi vajadus väheneb üha rohkem, on hakatud rääkima kaitseotstarbest, kuigi vaid ühe raketi tabamus mingile raudteesillale katkestab sõja korral kõik veod.
Nii olemegi olukorras, kus Reformierakonna valitsus matab raha trassi, mis kasu ei too, ning seiskab tööd teedel, kus kasu oleks kohe tunnetatav. Kui Martin Helme oli rahandusministriks, olid neljarealised teed valitsuse prioriteet.
Euroopa Liidu määruse järgi peavad TEN-T põhivõrgu maanteed vastama liiklusohutuse ja keskkonnanõuetele 2030. aastaks. Eestis kuuluvad põhivõrku Tallinn-Tartu ja Tallinn-Pärnu-Ikla maanteed. Eelmise aasta lõpu seisuga on aga Tallinn-Tartu maanteest nõuetele vastav 41% ja Tallinn-Pärnu-Ikla maanteest vaid 6%. Nende teede pikkus on kokku 353 kilomeetrit, millest nõuetele vastab vaid 79 kilomeetrit.
Uued Uudised