Selle valguses, et uus valitsus soovib tuua Eestisse tuhandeid sisserändajaid, küsis Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna poliitik Mart Helme tänases infotunnis peaminister Kristen Michalilt, kas see vastab tõele. Viimane keerutas kuidas sai ning teatas hakatuseks, et sisse ei hakata tooma võõrtööjõudu, vaid oskustööjõudu. Tee sa nüüd neil vahet. Kaitsepolitsei endise peadirektori asetäitja Martin Arpo hoiatust, et rääkimine ajutisest sisserändest on suurel määral enesepettus, jättis Michal targu kommenteerimata.
Mart Helme: „Te olete käima pannud masinavärgi, et Eestisse hakkaks saabuma senisest kordades rohkem võõrtööjõudu. Ja mul on väga hea meel, et endine kaitsepolitsei asepeadirektor Martin Arpo on selle kohta väga pädeva omapoolse hinnangu andnud. Tegemist on väga selge julgeolekuohuga, tegemist on väga selge demograafilise ohuga eesti rahvusele, tegemist on väga selge ohuga eesti keele positsioonile. Põhjendada seda sellega, et meil on tööjõu vajadus, et meil ei jätku spetsialiste: no siin tuleks ikkagi ajud tööle panna ja välja mõelda, kuidas kohapeal neid spetsialiste koolitada, kuidas kohapeal nendele spetsialistidele luua sellised palga- ja töötingimused, et nad tahavad seda tööd teha. Alles seejärel hakata rääkima mingisuguste üksikute väljastpoolt toodud spetsialistide toomisest. Praegu me näeme, et Reformierakonna valitsus on Ukraina sõjaga seoses toonud Eestisse või lasknud Eestisse valguda enam kui 100 000 venekeelsel ja taustakontrollita inimesel. Ja nüüd te tahate piirid täiesti lahti teha, tulevad inimesed Kesk-Aasiast, nagu on praegu prognoos. Jutt sellest, et meil mošeed ei tule, ei maksa absoluutselt mitte midagi. Need inimesed tulevad siia oma kultuuriga ja nad ei integreeru, nad toovad pereliikmed kaasa, nad loovad perekondi. Mis see asja mõte nüüd on? Kas majandus on primaarne või on ikkagi eestlaste riik primaarne ja eesti rahva olemasolu säilimine, meie keel ja kultuur primaarsed? Mul on ikkagi väga selline tõsine tunne, et te räägite julgeolekust ainult siis, kui see on seotud kaitsekuludega, aga tegelikust julgeolekust, mis puudutab konkreetselt demograafilisi ja muid aspekte, te absoluutselt keeldute reageerimast.“
Kanal 2 saates „Täistund“, millele Mart Helme viitas, ütles endine Kaitsepolitsei peadirektori asetäitja Martin Arpo, et rääkimine ajutisest sisserändest on suurel määral enesepettus.
Valitsuses küpseb plaan lubada Eestisse senisest kaks korda rohkem oskustöötajaid kolmandatest riikidest, sealhulgas Kesk-Aasiast. Kaitsepolitsei tunnistab, et islamiäärmusluse mõttes riskiriikidest tulijate tausta on pea võimatu kontrollida ja seega on keeruline ka riske maandada.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium tahab muuta välismaalaste seadust ja lisada sinna oskustööjõu erandi, mis võimaldaks tööjõupuudusega valdkondades tõsta elamislubade väljastamise arvu seniselt 0,1 protsendilt elanikkonnast 0,2 protsendile ehk 1300 võõrtööliselt 2600-le aastas. Töötajad saavad seaduse järgi kohe kaasa võtta ka pereliikmed. Majandus- ja tööstusministri Erkki Keldo (Reformierakond) sõnul on muudatuse eesmärk leevendada kroonilist tööjõupuudust konkreetsetes tööstussektorites.
Sellest kõigest aga jättis peaminister Kristen Michal infotunnis rääkimata.
Prognoos: erisuse mõju Eestis elavate välismaalaste arvule
Stsenaarium 1: seniste trendide jätkumisel kasvab 2035.a. tähtajalist elamisluba omavate välismaalaste arv 44 597 inimese võrra ehk 110%.
Stsenaarium 2: Täiendava 6000 sisserändaja puhul (eeldusel, et nad jäävad püsivalt Eestisse elama), kasvab 2035.a. tähtajalist elamisluba omavate välismaalaste arv 139299 inimese võrra ehk 345%.
Loe lisaks: