Praegune valitsus näitas aastalõpusündmustes ära, et ta ei ole valmis halvimateks stsenaariumideks ja asub koperdades tegutsema siis, kui need juba käes on.
Ukraina sõja puhkemisest saati pisut vähem kui kolm aastat tagasi on ekspeaminister Kaja Kallas, tema ministrid, Kaitseväe juhtkond ja president Alar Karis väitnud, et Eesti on sõjas, kuid pole teinud midagi reaalset, mida sõjas tehakse.
BNS vahendab: „Alates 27. detsembrist tõstsime Läänemerel kriitilise taristu seiret ja kaitset, millesse panustavad ka liitlased. Neljapäeval vaatame üle kriitilise taristu kaitsega seotud olukorra nii merel kui maismaal. Samuti arutame neljapäeval energiavarustuse kindlustamise ja energiahinnaga seotud küsimusi,“ ütles peaminister Kristen Michal.“
Ohust Läänemere põhjas olevatele kaablitele on räägitud juba ammu, neid on ka juba purustatud, aga valitsus tõstis alles nüüd taristu seiret ja kaitset ning arutab alles neljapäeval, mis edasi teha. See näitab ääretut ebakompetentsust – „sõditi“ Ukrainas, aga oma julgeolekutsoon jäeti hooletusse. Neljapäevasel valitsuse briifingul lisas Michal, et “ka NATO liitlased on lubanud suurendada kohalolekut Läänemerel”, mis tähendab jällegi pugemist teiste selja taha.
See on selgelt sellise poliitika tagajärgi, kus ise otsuseid ei tehta, vaid oodatakse Brüsselist käske ning nopitakse populaarsuspunkte kohtadest, kus neid saab sõnavahuga kätte.
Isegi “poisõjas” Narva jõel on käitutud suurtele põlvilisurumise lubadustele vaatamata äärmiselt arglikult ja see ei lähe kuidagi suurte sõnadega kokku.
Kuigi peaminister Michal viitab nüüd juhitavate võimsuste vajadusele energeetikas (mille hoidis Eesti jaoks alles kunagine rahandusminister Martin Helme), on karta, et mõistus siiski pähe ei tule, sest Michal lisab: „Tulevikku vaadates on meil vaja nii uusi juhitavaid võimsusi, lõhkumiskindlamaid ühendusi kui taastuva energeetika kasvu, mis toob keskmist elektrihinda allapoole.“ See näitab, et rohepööret tagasi pöörata ei kavatseta ja ikka loodetakse “odavatele” tuulele ja päikesele, põlevkivienergeetika aga võib põlu alla jääda.
Valitsusel pole ilmselt mingeid reaalseid mõtteid, ammugi mitte reaalseid ettevalmistusi selleks, kui Venemaa hübriidsõja käigus taas midagi hullu juhtub – kas hakatakse saboteerima taristut riigisiseselt, piirile ilmuvad migrandimassid või hakkab tegutsema „viies kolonn“.
Uued Uudised