Portaali forte.ee toimetaja Lauri Jürisoo kirjutab, et kliimasoojenemine pole sugugi viimase aja probleem, vaid selle peamine põhjus oli teadlastele selge juba 19. sajandi keskel.
„Ammu enne seda, kui poliitilised leerid kliimamuutuse teemadel raksu läksid, dokumenteeris Ameerika teadlane Eunice Foote praeguse kliimamuutuskriisi aluspõhjuseid,“ kirjutab autor. „Foote’i 1856. aastal ilmunud lühike teadusartikkel oli esimene, mis kirjeldas CO2-gaasi erakordset soojusneelamise-suutlikkust. Just süsinikdioksiidi soojusneelduvus on see tegur, mis globaalset soojenemist ajendab.“
Atmosfäär püsib ootuspärasest kuumem peamiselt planeedilt lahkuvat soojust neelavate nn kasvuhoonegaaside nagu CO2, metaan ja veeaur tõttu.
Neid nimetatakse kasvuhoonegaasideks sellepärast, et sarnaselt triiphoone klaaside või kilega kapseldavad need soojust Maa atmosfääri ja kiirgavad tagasi planeedi pinnale. See, et atmosfäär soojust neelab, oli toona juba teada.
Kui praegu külvatakse paanikat kliimasoojenemise üle, mis tõusis eriti esile viimase sooja suvega, siis eelmine kõige soojem temperatuur Euroopas mõõdeti sünoptik Kairo Kiitsaku andmetel Ateenas juba 1977. aastal, kui temperatuur mõõdeti täpselt 48 kraadini.