Pärast sotsiaaldemokraatide langust ja konservatiivide võimuletulekut on Rootsi hakanud paranema rängast sotsialismitõvest ja muuhulgas ei lasta enam võõraid nii vabalt riiki. Oma osa rootslaste muutunud meelestatuses mängib ka koletuslik vägivald, mille päästis riigis lahti 2015. aasta rändelainega saabunud Lähis-Ida klannimaffia.
Varjupaiga saanud sisserändajate arv langes eelmisel aastal Rootsis viimase 40 aasta madalaimale tasemele, teatas valitsus reedel. Seoses asüülitaotlejate suure hulgaga 2015. aasta rändekriisi ajal asusid parempoolsed valitsused asüülireegleid karmistama.
Praeguse peaministri Ulf Kristerssoni paremtsentristlik vähemusvalitsus, mida parlamendis toetavad immigratsioonivastased Rootsi Demokraadid, viis 2022. aastal võimule tulles sisse senisest veelgi karmimad piirangud.
Nende mõjul anti eelmisel aastal Rootsis vaid 6250 asüüliga seotud elamisluba, ütles rändeminister Johan Forssell migratsiooniameti värsketele andmetele tuginedes. Nende hulka ei ole arvatud ukrainlasi, kes on saanud kogu Euroopa Liidus ajutise kaitse.
2024. aastal taotles Rootsis varjupaika 9645 inimest, mis on pisim arv pärast 1996. aastat ja 2022. aastaga võrreldes 40 protsendi võrra väiksem.
Rändekriisi kõrghetkel 2015. aastal registreeris Rootsi umbes 163 000 asüülitaotlejat, mis oli tollal suurim arv EL-is ühe elaniku kohta. “Kuna asüülitaotlejate arv on ajalooliselt madal, on madal ka asüüli saanute arv,” ütles Forssell.
“Täna ei arvata igast neljast Rootsis asüüli taotlevast inimesest kolmel olevat piisavalt alust elamisluba saada. Seega ei ole nad pagulased, vaid peavad kodumaale naasma,” ütles ta.
Forssell märkis, et Rootsi väiksed arvud on Euroopa Liidus erandlikud, näiteks Norras ja Šveitsis ulatus asüülitaotlejate hulk eelmisel aastal miljonini, ulatudes peaaegu 2015. aasta tasemele.
Ministri sõnul peab Rootsi ka edaspidi asüülitaotlejate arvu väiksena hoidma.
End aastaid sõjapõgenike ja tagakiusatute paradiisiks pidanud Rootsi on viimastel aastatel olnud hädas uustulnukate intergreerimisega.
Sisserände piiramiseks rakendatud meetmete hulgas on asüülitaotlejatele vaid ajutise elamisloa andmine, perede taasühinemise rangemad tingimused ning mitte EL-i kodanike tööviisade sissetulekupiiri tõstmine.
Muuhulgas ei taha võõrad Rootsisse enam minna ka seetõttu, et NATO-sse pääsemiseks on valitsus Türgi nõudel riigist välja saatnud nii kurdi separatiste kui ka Erdogani-vastaseid opositsioonääre, kellele sotsialistide võimutsedes anti vaba sissepääs. (AFP-BNS-UU)