Rein Veidemanni ERR-i nõukogu esimehe kohalt mahavõtmise protsessis on minu hinnangul selgelt kõige näotumalt käitunud Sulev Valner.
Et Randpere, Reinaas, Kaljulaid, Rebane ja Nõgene käitusid just nii, nagu nad käitusid, oli täiesti ootuspärane. Üllatusmoment on olematu – poliitiline suunis oli lausa peaministri tasandil antud ja see viidi kuulekalt ellu.
Tõsi, ka Valner ei ole kunagi jätnud põhimõttekindlat muljet, aga siiski ootasin temast natukenegi enamat – vähemalt elementaarset austust sõna- ja veendumuste vabaduse vastu ning keeldumist selgelt ebaõiglase poliitilise tellimuse elluviimisest süütu inimese tühistamise teel.
Pärast skandaali käivitamist ütles Valner meedialegi, et surve Veidemann lihtsalt ühe isikliku arvamuse väljendamise pärast nõukogu esimehe kohalt kampaania korras maha võtta, on ebaproportsionaalne.
Täna aga ulatas Valner ise risti vastupidiselt oma eelnevalt väljendatud seisukohale Veidemanni mahavõtmiseks otsustava abikäe. Ainult tänu Valneri häälele said tühistajad oma tahtmise, sest neil oli esimehe tagasikutsumiseks vajalikust nõukogu koosseisu häälteenamusest üks hääl puudu.
Kui ühtlasi selgus, et vastutasuks tehti Valner ise teiste tühistajate poolt nõukogu esimeheks, millega kaasneb kahekordne nõukogu liikme tasu, siis tahes-tahtmata jätab see ülimalt mageda, müüdava mulje.
Muidugi ma tean, et äraostetavaid inimesi on alati maailmas leidunud ja mitte vähe. Aga näha lähedalt, kuidas inimesed reaalselt nii käituvadki, on ikkagi päris valus. Mõni ime, et juba enne hääletust koosolekul oma hädiseid õigustusi esitades Valneril käed nähtavalt värisesid. Kindlasti mõistab ta isegi, et käitus alatult. Ometi tegi ta ära, mis talt nõuti ja mille eest teda ka rahaliselt premeeriti.
Eriti kole on seejuures tõsiasi, et nii andis Valner oma väga olulise panuse homoaktivistide ihaldatud tühistamiskultuuri viimiseks senisega võrreldes uuele tasemele. Loodi pretsedent, et kui keegi avalikus sektoris kõrgel kohal olev inimene väljendab avalikult homoideoloogia positsioonide suhtes kriitilist arvamust, võetakse ta lihtsalt oma kohalt maha.
Lisaks märgin ära veel ühe tähelepanuväärse asjaolu. Nimelt, kui nõudsin tänasel koosolekul tühistajatelt vastust küsimusele, et kuidas siis Veidemann ikkagi kehtivat õigust rikkus, vastati, et tema arvamusavaldus rikkus ERR-i seadusest tulenevat kohustust edendada pereväärtusi. (ERR-i seadus sätestab paragrahvis 4 punkt 7, et muu hulgas peab rahvusringhääling juhinduma eesmärgist väärtustada perekonnal põhinevat ühiskonnamudelit.)
Omalt poolt vastasin, et midagi nii naeruväärset pole ma ammu kuulnud – õilistada isadepäeval riigitelevisioonis jõukat homopaari, kes sisuliselt ostis endale USA-st lapsed viisil, mis on Eestis kehtiva karistusseadustiku kohaselt keelatud ja karistatav, on nüüd siis pereväärtus?! Vaat see on tase!
Aga ju nüüd siis nii ongi – karistusseadustik võib öelda mida iganes, arusaamine pereväärtuste tähendusest on ideoloogiliste radikaalide poolt juba pea peale pööratud. Elu käib aga nende ideoloogilise programmi, mitte seaduste kohaselt.
Ehk siis pereväärtustega on vastuolus homoideoloogia kritiseerimine, mitte selle propageerimine. Sellest hoiakust tehaksegi ERR-i ja Eesti ühiskonna uut normaalsust. Sulev Valneri abiga.
Siin väike väljavõte Valneri kommentaaridest Delfile. Tähelepanuväärselt muigab ta öeldes, et eks selles juhtumis ole olulised õppetunnid kõigile. Pole raske mõista, milles selle õppetunni sõnum seisneb – õppetund on see, et kes ei taha oma kohalt avalikus ametis lahti saada, see hoidku oma suukene kinni ja ärgu edaspidi homoagendat ettevaatlikultki kritiseerivaid vaateid väljendagu.
Kogu see juhtum tõestab väga ilmekalt, miks on sündinud ettepanek ERR erastada. Kui ERR toimib ühiskonna lõhestaja, mitte ühendajana, ei ole põhjendatud kulutada selle ülalpidamiseks igal aastal kümneid miljoneid eurosid.
Varro Vooglaid, ERR-i nõukogu liige