Eile arutati Riigikogus uuesti kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille president korra tagasi lükkas. Varro Vooglaid tegi ettepaneku seda seadusemuudatust mitte toetama, sest vastasel juhul muutub piinlik olukord veelgi piinlikumaks.
Varro Vooglaid: “Läbi selle eelnõu on ju pidevalt üritatud kogu seda diskussiooni raamistada sellisel viisil, et meil on siin eestimeelsed versus venemeelsed. Jaanus Karilaid, kes püüab ennast näidata Eesti Vabariigi kõige suurema patrioodina, teeb siin uperpalle, et sellist kuvandit endast luua, igati ootuspäraselt seda raamistust ka siin jätkab. Ma Jaanusele tuletan meelde, et 9. aprillil, kui eelnõu esimest korda vastu võeti, siis sina lõpphääletuseelselt teatasid, tsiteerin: usuvabadus on Eestis tagatud, seda ei saa mitte keegi eitada, kes mõtleb tervemõistuslikult, keegi ei saa vaidlustada, kes mõtleb tervemõistuslikult. Ja ütlesid, et sellel eelnõul ei ole usuvabaduse piiramisega mingit pistmist. Tuleb meelde? Ja ei läinud palju aega mööda, kui president jättis seaduse välja kuulutamata, väga põhjalikule sisulisele analüüsile tuginedes ütles, et see on lubamatu usuvabaduse rikkumine. Nii et sa ole natukene tagasihoidlikum, süvene asjadesse natukene rohkem, ja äkki hakkad ka nendest asjadest aru saama ühel heal päeval. Lootus kaob viimasena.
Nüüd, omalt poolt rõhutan, et tegelik raamistus, milles me peaksime seda asja arutama, eriti pärast seda, kui president on öelnud, et see eelnõu tõepoolest on olnud põhiseadusega vastuolus, ei ole mitte see, kas me oleme eestimeelsed või venemeelsed, vaid see, kas me oleme reaalselt taganud eelnõu vastavuse põhiseadusele või ei ole seda teinud. Mina väidan täiesti selgelt ja ühemõtteliselt, et me ei ole seda teinud. Vastupidi, on tehtud kosmeetilisi muudatusi selleks, et luua illusiooni, justkui oleks põhiseadusvastasus kõrvaldatud, aga me teame – me teame! – täiesti ühemõtteliselt ja selgelt, et presidendi hinnanguga on see eelnõu sellisel kujul vastuolus. Kuidas me seda teame? Õiguskomisjonis ma küsisin selle kohta presidendi kantseleid esindanud Mall Grambergilt. Rääkisin sellest ka eelmisel lugemisel toimunud kõnes, nii et te kõik olete saanud võimaluse seda kuulda, kuna ma vahendasin seda teile. Presidendi kantselei esindaja ütles: ei, ka sellisel kujul, muudetuna, presidendi hinnangul on see endiselt põhiseadusega vastuolus. Nii et mitte keegi siin saalis täna ei saa öelda, et ta ei tea, et ta hääletab eelnõu poolt, mis on presidendi poolt endiselt põhiseadusega vastuolus. Teate seda ja ometi teete seda.
See näitab seda, et tegelikku austust põhiseaduse vastu ei ole, seda enam, et presidendi poolt esitatud argumente ei ole ju keegi teist ümber lükanud. Mina ei ole küll kuulnud ühtegi kõnet, kus oleks presidendi argumendid võetud ükshaaval ette ja sisuliselt need ümber lükatud. Kas Jaanus Karilaid näiteks tegi seda? Ei, ma arvan, et ta ei ole presidendi arvamust lugenudki. Igal juhul tänases kõnes ta ei puudutanud seda poole sõnagagi ja mitte üheski aspektis mitte kuidagi ei näidanud, kuidas president siis eksis oma hinnangut kujundades. Lihtsalt rääkis, et Eesti julgeolekut on vaja tagada, me peame ikka eestimeelselt tegutsema, ja nüüd ongi kõik, eks ole. Selle loosungi all me võime kõikidest põhiseaduslikest õigustest üle galopeerida. Ei käi asjad nii õigusriigis, Jaanus.
Nüüd, mis puudutab seda julgeolekujuttu siin, mida te kogu aeg räägite, siis see on ju puhas vale, lausvale, ütleme otse. Mitte mingisugust reaalset julgeolekuohtu ei Eesti Kristlik Õigeusu Kirik ega Pühtitsa klooster ega nende kanoonilised sidemed ei kujuta, pole kujutanud. Ühtegi fakti ei ole, millest nähtuks, et nad kujutaksid endast mingisugust julgeolekuohtu. Ja te ütlete selle peale, et aga me võtame vastu sellise seaduse, millega välistada selliste ohtude tekkimise võimalus tulevikus. Kuulge, mõelge nüüd natukene. Kas vähekene häbi ei ole? Millal, mis ajast saati õigusriigis käivad asjad sellisel viisil, et me hakkame sundlõpetamisega ähvardama erinevaid organisatsioone selleks, et välistada nendega seonduv tulevane julgeolekuohtude tekkimine? Kui me sellise loogika omaks võtame, siis miks ei võiks hakata ka näiteks erakondadelt nõudma sundlõpetamist? Mitte sellepärast, et nad oleksid kujunenud kuidagi julgeolekuohuks, vaid selleks, et välistada võimalus, et nad võivad tulevikus kujuneda julgeolekuohuks.
Reaalsus on see, et tegelikult selle seadusega, eriti selle jõustamisega, kui asi peaks sinnamaani jõudma, ja kui hakatakse Pühtitsa kloostrit sundlõpetama jõuga – sest see ju tegelik eesmärk on –, mitte ei kahandata julgeolekuohte, vaid hüppeliselt kasvatatakse. Sellega mitte ei liideta ühiskonda kokku, vaid sellega lõhestatakse ühiskonda. Ja seda ei tohiks niigi keerulises julgeolekuolukorras teha, see on vastutustundetu ja lubamatu. Kusjuures ma olen vähemalt viis korda siin saalis küsinud, kuidas te kavatsete reaalselt hakata seda sundlõpetamist ellu viima, kui järg peaks sinnani jõudma, ja sellele pole mitte kunagi mingisugust mõistlikku vastust antud.
Alati öeldakse, et ei-ei-ei, ära nüüd räägi, sinnani asi ei jõua. Aga kõik teavad, et võib jõuda. Ja see on ka üks selle seaduseelnõu põhilisi probleeme. Te olete deklareerinud, et eesmärgiks on Eesti julgeoleku tagamine, aga tegelikuks eesmärgiks on Pühtitsa kloostri, Eesti Kristliku Õigeusu Kiriku sundimine oma seniste kanooniliste sidemete lõpetamisele. See tuleb väga selgelt välja ka presidendi hinnangust. President ütleb, et kui te tahate tagada julgeolekut, siis selleks on ju kehtivas õiguses kõik võimalused olemas, ja keegi ei saa ümber ka lükata seda. Põhimõtteliselt presidendil on õigus, ta toob karistusseadustikust kõik paragrahvid esile, mis ütlevad, et ei tohi näiteks tegeleda riigireetmisega erinevas tähenduses, ei tohi tegeleda vaenuliku mõjutustegevusega, kõik muud sellised asjad. Tõesti on hoovad olemas, aga ükski nendest hoobadest ei võimalda teil sundida neid oma kanoonilisi sidemeid katkestama. Ja see ongi see põhjus, miks teil on tegelikult seda eelnõu vaja. Aga vot sellisest eesmärgist lähtuvalt usuvabaduse piiramist ei võimalda põhiseadus. Ja see ongi see tupik, millesse te olete iseennast tüürinud kõiki hoiatusi ignoreerides.
President ei saa seda seadust ka sellisel kujul välja kuulutada, nagu ma juba eelnevalt osundasin, sest kui ta just oma senistest tõekspidamistest ei tagane, kui ta oma positsioonidest ei tagane, siis see eelnõu muudetud kujul ei ole sugugi vähem vastuolus nendesamade postulaatidega, millele ta oma esialgses hinnangus tugines.
Ja lõpetuseks, olles peatunud julgeolekuaspektil ja õigusriikluse aspektil, mis ütleb seda, et ühtegi poliitilist eesmärki ei tohi taotleda, ühtegi poliitilist ambitsiooni ei tohi läbi suruda, kui see on põhiseadusega vastuolus, ükskõik kui heaks ja ihaldusväärseks neid ambitsioone ka ei peeta, tahaksin ma peatuda ka inimlikul aspektil. Minu jaoks on hästi ebameeldiv ja lausa eemaletõukav see, kuidas me näeme selliste sammude näol, nagu see eelnõu ka endast kujutab, kuidas Eesti Vabariik muutub üha rohkem selliseks sallimatuks, kitsarinnaliseks ja tigedaks moodustiseks. Linnar, mis sa naerad seal taga? Ei ole vaja irvitada minu poolt väljendatule. See on kitsarinnalisuse ja sallimatuse ilming, kui me teame, et mitte mingisugust reaalset julgeolekuohtu need organisatsioonid endast ei kujuta, ja sellest hoolimata ähvardatakse neid sundlõpetamisega, kui nad ei lõpeta oma kanoonilisi sidemeid. Siin pole midagi naerda. See on inetu pilt. Mina ei taha sellises Eesti Vabariigis elada.
Kui palju on räägitud sallimatusest ja sallivuse vajadusest, kui on tarvis olnud normaliseerida homoseksuaalseid suhteid ja ümber määratleda abielu? Palju olete sellest rääkinud. Aga kui on vaja näidata üles sallivust religioossete organisatsioonide vastu, siis on kogu see sallivuse retoorika teil ununenud. Tuletan meelde, et Pühtitsa kloostri nunnad kutsusid teid kõiki endale külla. Paljud teist läksid sinna, et tutvuda kloostriga? Paljud teist on käinud seal reaalselt? Paljud on suhelnud kloostri nunnadega, küsinud küsimusi, kuulanud vastuseid, kaalunud? Ma arvan, et keegi ei läinud. Mina käisin. Ja seda enam mul on kurb vaadata, kuidas neid represseeritakse, ilma et nad on Eesti Vabariigile midagi halba teinud.”