Lääneriigid on Venemaa opositsiooniliidri Navalnõi seadnud enda emissariks, et edendada liberaalse demokraatia eksporti Venemaale, kuid juba on selgunud mitmed takistavad asjaolud.
Navalnõi puhul on juba varem leitud, et Putinile oponeerimisest hoolimata on ta putinlik-suurveneliku mõttelaadi kandja, kiites muuhulgas heaks ka Krimmi okupeerimise, mida Lääs vastustab. Selgunud on teisi momente.
Inimõigusorganisatsioon Amnesty International teatas kolmapäeval, et ei tunnista enam vangi pandud Vene opositsioonipoliitikut Aleksei Navalnõid süümevangiks, sest ta on aastate eest vaenu õhutanud, kuid jätkab tööd tema vabastamise nimel.
Navalnõi vahistamine jaanuaris Moskva lennujaamas, kui ta pärast mürgitamisele järgnenud ravi Berliinist naasis, pälvis inimõigusorganisatsioonide ja lääneriikide laialdase hukkamõistu. Lääs kavandab Moskva survestamiseks uusi sanktsioone.
Amnesty teatel otsustasid nad Navalnõilt süümevangi staatuse ära võtta tema varasemate avalduste tõttu. Londonis baseeruv organisatsioon ei nimetanud ühtki Navalnõi avaldust, aga on teada, et poliitikukarjääri alguses rohkem kui kümme aastat tagasi tegi too halvustavaid märkusi immigrantide kohta.
“Mõned neist avaldustest, mida Navalnõi ei ole avalikult hukka mõistnud, ulatuvad vaenu õhutamise künniseni, ja see on vastuolus Amnesty süümevangi määratlusega,” ütles organisatsioon.
Immigratsiooni teema on Venemaal sama valus kui Lääneski, sest Kaukaasia ja Kesk-Aasia päritolu migrandid on ühest küljest vajalik tööjõud (paljud on illegaalid), samas on nad kaasa toonud tugeva organiseeritud kuritegevuse, sealhulgas ka Moskvas. Seega võis Navalnõi avaldus olla ka sellise taustaga.
Amnesty kinnitas, et nõuab endiselt Navalnõi vabastamist. “Meie teada ei ole Navalnõi teinud viimastel aastatel selliseid avaldusi, ja see otsus ei muuda meie kindlat tahet võidelda tema kohese vabastamise eest.”
Amnesty teatel said nad eelmisel nädalal 200 000 allkirja, millega nõutakse Venemaalt Navalnõi vabastamist.
Navalnõi meeskond ütles, et Amnesty otsus näitab järeleandmist Vene riigimeediaga seotud kolumnisti survekampaaniale.
Kogu lugu aga tõestab, et Lääs otsib Venemaalt käepäraseid opositsionääre, kuid noodki ei vasta alati Lääne standarditele.
Eesti seisukohalt on meie iseseisvust ohustava agressiivse Putini võimult kõrvaldamine vajalik, kuid Navalnõi tema asemel meie julgeolekut ilmselt ei taga – esiteks on toogi suurvenelane, teiseks aga tooks liberaalne demokraatia Venemaale kaose, kus Eestit ohustaks nii pagemine Venemaalt kui ka kontrollimatute üksuste võimalik agressioon. (AFP-BNS-UU)