Uuringud Eesti elanike toetuse kohta Euroopa Liidule on naljakad: algul tuuakse esile kõrge toetusprotsent ning edasi edasi järgnevad kukkuvad ja väikesed protsendid. Ilmselt tingib seda küsimustik, mis on ilmselgelt seatud kindlat tulemust saama – ehk siis annavad erinevad väikesed asjad kokkupanduna suure toetuse.
BNS kirjutab: “Riigikantselei tellimusel novembri lõpus läbi viidud uuringu “Suhtumine Euroopa Liitu” kohaselt püsib 20 aastat pärast Euroopa Liitu astumist Eesti inimeste toetus EL-ile kõrge ning Euroopa Liidu rahaline ja poliitiline tugi on jätkuvalt Eesti inimeste jaoks oluline.
“78 protsenti elanike toetus näitab selgelt, et Eesti inimesed hindavad jätkuvalt Euroopa Liitu kuulumist, pidades seda oluliseks just rahu ja julgeoleku tagamisel. Lisaks hindab Eesti inimene kõrgelt ehk 41 protsenti vastanutest võimalust elada, reisida, õppida ja töötada teistes liikmesriikides,” ütles Euroopa Liidu sekretariaadi juht Katrin Juhandi.
Oluliste põhjustena nähakse, et ELi kuulumine suurendab Eesti julgeolekut ehk 26 protsenti ning et see tagab kuulumise ka ühisesse majandus- ja rahaliitu 26 protsenti.”
“Oluline põhjus” ehk EL-ist lähtuv julgeoleku moment on saanud ainult 26 protsenti, mis on loogiline, sest EL polegi julgeolekugarantiina mõeldud, vaid algselt oli ta majandusühendus. Samas kinnitatakse analüüsis, et “78 protsenti elanike toetus näitab selgelt, et Eesti inimesed hindavad jätkuvalt Euroopa Liitu kuulumist, pidades seda oluliseks just rahu ja julgeoleku tagamisel.”
Vastuolu on ilmselge.
“Prioriteetsemateks valdkondadeks, mida Euroopa Liidu eelarvest toetada, peetakse julgeolekut ja turvalisust, 41 protsenti hindab kahe tähtsama valdkonna hulka ning põllumajandust ja maaelu arengut ehk vastavalt 36 protsenti. Samuti tuuakse esile hariduse ja teaduse ning infrastruktuuriarenduste toetamise vajadust.”
Tegelikult ei toeta EL oluliselt julgeolekulisi ettevõtmisi, vaid pigem toetab majanduslikke, neid, mis on eeltoodud lõigu teises osas, maaelu, infrastruktuure ja haridust.
Oluline info aga on see, et suure toetuse puhul euroliidule ei tea inimesed samas temast suurt midagi ehk usuvad ametlikku infot: “44 protsenti vastajatest tunneb end kursis olevat Eesti eesmärkidega Euroopa Liidus, teine 44 protsenti peab end nendega kursis mitte olevaiks. Samas leiab 62 protsenti, et nende arvamusega ei arvestata ELis piisavalt. Sellest hoolimata hindab 57 protsenti elanikest Eesti tegevust Euroopa Liidus edukaks ning ligi kaks kolmandikku ehk 63 protsenti elanikest usaldab Euroopa Liitu kui institutsiooni.”
On raske aru saada, mida selliste protsentide juures peetakse silmas, kui väidetakse “57 protsenti elanikest hindab Eesti tegevust Euroopa Liidus edukaks.” On need eurorahad? Sest väga paljud pole kursis EL-i eesmärkidega ja koguni 62% leiab, et nende arvamusega ei arvestata.
Väga suured käärid on selle vahel, et “63 protsenti elanikest usaldab Euroopa Liitu kui institutsiooni” ja et “78 protsenti elanike toetus näitab selgelt, et Eesti inimesed hindavad jätkuvalt Euroopa Liitu kuulumist”. “Usaldame vähe, aga hindame kõrgelt” ei ole just eriti loogiline.
Veel infot. Toetus EL-ile on vähenenud kõigis rühmades, kuid enim nooremate (15–29) ja vanemate (60+) elanike seas, samuti madalama hariduse ja sissetulekuga ning Eesti kodakondsuseta inimeste hulgas.
Kõige olulisemaks põhjuseks EL-i kuulumise toetamisel peetakse võimalust elada, reisida, õppida ja töötada teistes liikmesriikides. Seda nimetab kahe olulisema põhjusena 41 protsenti elanikest ning 23 protsenti peab seda kõige tähtsamaks. Samal ajal on võrreldes eelmise aastaga pisut vähenenud nende osakaal, kes peavad oluliseks, et Euroopa Liidu liikmelisus suurendab Eesti julgeolekut, edendab rahu ja kaitseb väärtusi ning elanike heaolu.
Eesti inimesed seostavad Euroopa Liitu eelkõige väärtustega nagu rahu ehk 30 protsenti ja inimõigused 25 protsenti. Kuigi rahu püsib endiselt peamise väärtusena, on inimõiguste tähtsustamine võrreldes eelmise aastaga vähenenud. Samuti on langenud nende osakaal, kes peavad oluliseks liikmesriikide solidaarsust suure rändesurve all kannatavate riikidega.
Rahu ja inimõiguste protsendid on tegelikult väga marginaalsed. Ilmselgelt ei nähta EL-is julgeolekugarantiid, arvestades seda, kui palju on Lääne-Euroopa iseennast desarmeerinud ja kui hädine on EL Ukraina toetamisel. Inimõigused aga ei seostu inimeste silmis enam “tänu” liberaalsele propagandale põhiinimõigustega (õigus elule, turvalisusele, toidule, haridusele, peavarjule jne), vaid “vähemuste õigustega”, mis annabki nii madala protsendi.
“Pool ehk 50 protsenti elanikkonnast tunneb, et Eesti riigi huvidega ELis arvestatakse ning vaid 44 protsenti leiab, et on kursis Eesti eesmärkide ja huvidega Euroopa Liidus. 62 protsenti elanikest tunneb, et nende arvamust Euroopa Liidus ei kuulata piisavalt, kuid pea sama palju ehk 59 protsenti on inimesi, kelle arvates nende arvamus Eestis midagi ei loe.
Globaalsete kliimamuutuste tagajärgede pärast on mures 66 protsenti elanikest, kuid vaid 44 protsendi arvates peab Eesti riik peab rohkem panustama võitlusse kliimamuutuste vastu ning 56 protsenti peab oluliseks Euroopa Liidu rolli keskkonnakaitses ning kliimamuutustega võitlemisel esirinnas seismisel. See näitaja on viimastel aastatel kahanenud, 2022. aastal oli 72 protsenti ja 2023. aastal 61 protsenti.”
Kogu see tulemus, küsimuste esitlus ja järeldused näitavad, et inimesed on suuresti Aktuaalse Kaamera mõjuväljas, nende pilt Euroopa Liidust on vastandlik ja ebaselge (kui EL-i peetakse julgeolekugarantiiks), küsitlus ise aga on suunatud ennekõike sellele, et saada kõrge toetuse üldprotsent.
Uued Uudised