Teisipäeval tähistatakse Eestis vastupanuvõitluse päeva, millega meenutatakse kõiki, kes seisid okupatsioonivõimule vastu ning võitlesid vaba ja iseseisva Eesti eest. Mälestamise keskmes on need, kes sõdisid 1944. aastal küll Saksa mundris, aga Eesti Vabariigi taastamise eest.
Paraku on liberaalsed valitsused juba aastaid seda meenutanud pigem nagu möödaminnes ja mokaotsast ning seda just seetõttu, et vastupanu toimus 1944. aastal võõrmundris. Stalini kommunism ja Hitleri natsionaalsotsialism pole võrdselt põlu all, sest Nõukogude Liit oli tollal liitlasuhetes Läänega, seega pigem “oma”, Hitleri-Saksamaa oli aga vaenlane. Nii ongi märgata seda, kuidas Saksa mundris sõdinuid üritatakse eirata, Vene “vabastajaid” hoitakse pigem nagu s…ta pilpa peal.
Näiteid pole raske leida: kui venemeelsed kogunevad oma pronkssõduri juurde, on väljas nn dialoogipolitsei, Sinimägedes aga, kuhu kogunevad Saksa poolel sõdinud, on politsei viimastel aastatel tegutsenud väga agressiivselt, tülitades mälestajaid igasuguste absurdsete põhjendustega.
Vastupanuvõitluse päeval tuleb nentida, et liberaalne riigivõim üritab sel päeval anda võimalikult häguse sõnumi vastupanust okupatsioonivõimule, et mitte tunnustada mehi, kes võitlesid saatuse tahtel Eesti eest võõrmundris. Justkui kardetakse kedagi vihastada ja see keegi on paradoksaalselt see pool, kes 1944. aastal Eesti taasokupeeris. Rohkem räägitakse teistest vastuhakumomentidest, vähem aga 1944. aasta suve- ja sügiskuudest.
Meenutagem, et üks võimulakei üritas ka Tartu rahu aastapäeva tähistamist kahtluse alla seada – see võivat kedagi solvata. Aga solvab just neid, kelle vastu meie vanavanaisad Vabadussõjas võitlesid.
Praegune riigivõim pole vastupanuvõitluse päeval päriselt vastupanuvõitlejatega. Jutt on ümmargune, hääl väriseb – järsku Brüssel paneb pahaks, et me “natse” austame… Eestis on üha enam märgata püüet ajalugu ümber kirjutada, liberalismile vastuvõetamatuid momente sealt välja jätta, ja teine samasugune surve tuleb Venemaa poolelt. Eesti sõjamehed on kahe võõrideoloogia vahele surutud.
Rahvuslik Eesti aga kummardab täna sügavalt nende inimeste eest, kes 1944. aasta suvel ja sügisel üritasid Nõukogude okupantidele vastu hakata ja kuigi nad olid sunnitud taganema, aitas vastupanu vähemalt osal eestlastel võõrarmee eest üle mere pakku pääseda.
Uued Uudised